John Robert Dunn

From Wikipedia
John Robert Dunn
Kutalwa Durban (en) Translate, 1834
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika
iNgci 5, 1895
Imfundvo
Languages spoken, written or signed Singisi
Luoi
Luoi military personnel (en) Translate

John Robert Dunn (1834–1895) watalwa Ningizimu Afrika aphinze asakhamuti, mtingeli, kanye na sopolitiki wandzabuko yase Scotland. watalwa e Port Elizabeth kumbe e Port Natal ngeminyaka yangabo 1834, wakhulela e Natali/ngase Durban.[1]

ngesikhatsi asakhula Dunn ,babe wakhe wanyatselwa wabulawa yindlovu, kwatsi make wakhe wabese ushone iminyaka lemibalwa ngemuva kwekushona kwababe wakhe. lesi ngiso sikhatsi lapho Dunn wacala kutiphilisa ngekusebentela batfutsi betimpahla kanye nebatingeli, futsi lesi ngiso sikhatsi lawacala kuba nelutsandvo lekutingela. lapha ngulapho bekahamba kakhulu etindzaweni letehlukene atingela adzabula imifula netihobodla temfula Tugela wate wafika ebukhosini baka Zulu. loluhambo lwakhe lwambona aphindzela kanyenti kulendzawo yema Zulu waze watakhela budlelwane nabo bukhosi njengemhumushi ngenca yekufundza nekukhuluma lulwimi lwesi Zulu kahle. etikhatsini letinyenti lapho bukhosi bebumbonga ngetipho ekuhumusheni kwakhwe, tipho lebetifaka phakatsi tinkomo kanye nebafati. lena yintfo lengazange imjabulisa umka Dunn Catherine Pierce kodwa Dunn bekachubeka abamukela bafati labephiwa bona bukhosi bema Zulu. Umka Dunn beka yindvodzakati yabafiki labamhlophe ngelibala base Kapa. Dunn waphindze waphiwa umhlaba nguZwane wakaMangethe eceleni nase Ngoye lapho wakha wahlala nebafati bakhe labangu 48.[2]

Kusebenta[hlela | edit source]

Umbango wekubusa emkhatsini wemadvodzana enkosi Mpandze bo Mbuyasi na Cetshwayo wacindzetela Dunn kanye nalabanye belumbi kutsi babalekele e Natali. kwatsi emva kwempi lapho khona Cetjwayo waphumelela Dunn waphindze wabuyela emuva kuyophindze ahlale khona futsi akhe nebudlelwane nenkosi lensha Cetjwayo. lesi ke ngiso sikhatsi la Cetjwayo wamcoka njengemeluleki wakhe kakhulukati etindzabeni letibukene netekuchumana netive tangaphandle,temabhunu,nemangisi kanye nebukhosi base British. buciko ba Dunn ekusebentiseni tibhamu bamenta wabaluleka kakhulu embusweni wa Cetjwayo ngeca yekutsi waphindze waniketwa netinkomo takhe ngebunyenti bato letatsatfwa ngesikhatsi sembangave wa Mbuyisa na Cetjwayo[3] , letinkomo watakhela sibaya kulendzawo lebitwa namuhla kutsi kuse Mtunzini.

Kuhamba Kweminyaka[hlela | edit source]

lomunye wemakhosikati a Dunn

ngenyanga yenyoni 1872 , Inkosi Mpandze yakhotsama ineminyaka lengu 74 ngulapho ke Cetjwayo watsatsa bukhosi, lesi kwaba ngiso sikhatsi Dunn wabakhula ngekwemnotfo nangekwatiwa kanye nekubaluleka wabanemandla lamangalisako njengemhumushi kanye nemluleki wenkosi. kwalandvwa tikhali kanye netibhamu letinyenti ngalesikhatsi embusweni wa Cetjwayo. nanobe Mpandze bakhona kutsi balwe nekutungulutelwa mabhunu kanye nemangisi endzaweni yabo kodwa lempi yemabhunu kanye nemangisi i Anglo-Zulu War yacindzetela kutsi Dunn akhetse indlubu ekhasini, lapho khona wakhetsa kuma nemangisi.[4]

ngenyanga yamhlaka 11 Bhimbidvwane 1879 emasotja emangisi adzabula umfula i Tugela , eceleni kwase Fort Pearson abese anika Cetjwayo imiyalela kutsi akhetse kodvwa yena wacinisa inhloko, wakhetsa impi. lesi ke ngiso sikhatsi lapho khona Dunn wabese utsengisa Cetjwayo emangisini kwabese kuyiwa empini lenkulukata emlandvweni wemangisi nemabhuni leyatiwa ngekutsi i impi yesandlwana kumbe i Battle of Isandlwana. lapho khona emaZulu ancojwa emfuleni i Tugela, kwatsi emangisi ngenyanga ya 1 Inyoni 1879 abese atsatsa bukhosi ba Cetjwayo abuhlanganisa kanye ne sifundza sase Natali. ngalesento Dunn waniketwa umhlaba lumkhulu impela waba nendzawo lehlukanisa sive salamhlophe kanye nalabamnyama lebebangatsenjwa ngulabamhlophe.

Kufa[hlela | edit source]

John Dunn wafa mhlaka 5 Ingci 1895, ashade nebafati labangu 48 aphindze anebantfwana labangu 117. wonke umndeni wa Dunn utfolaka eceleni kweTugela uphindze ube nemalungelo kuyo leyo ndzawo kuze kube ngulomuhla.

Phindze ubone[hlela | edit source]

emaReferensi[hlela | edit source]

  1. Ballard, Charles. John Dunn: White Chief of the Zulu, 1985. pg. 24
  2. http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/southafrica/1469474/Zulu-descendants-of-Scot-who-fathered-117-children-win-fight-with-squatters.html
  3. http://www.dandunntours.co.za/html/history_of_john_dunn.html
  4. "Archive copy". Archived from the original on 2019-08-30. Retrieved 2021-08-31. 

tichumaniso[hlela | edit source]