Jump to content

Babhali labasebasha

From Wikipedia

Lokwenta Babhali Labasha Babaluleke

[hlela | edit source]

Umbono Lomusha

[hlela | edit source]
Babhali labasebasha

Babhali labasebasha babalulekile ngobe baletsa imibono lemisha kanye netindlela letinsha tekucabanga. Babhala ngetintfo labahlangabetana nato malanga onkhe ekuphileni kwabo, njengasesikolweni, ebangani, emndenini, etinhlelweni tekuchumana kanye nasemhlabeni labaphila kuwo. Kubhala kwabo kusita bantfu kutsi bacondze indlela labasha labativa ngayo naloko labakutsandzako.Babhali labasebasha bavame kubhala ngetindlela letinekuhlakanipha. Batama tindlela letinsha tekukhuluma, bahlanganise tindlela tesimanje netendzabuko, futsi basebentise lulwimi lolutsintsa labanye bantfu labasha. Loku kwenta kubhala kwabo kujabulise futsi kwehluke kuloko lokubhalwa babhali labadzala.Ngesizatfu sekutsi babhali labasebasha banemibono wabo lowehlukile ngekuphila, bangasita ekwenteni tincwadzi kanye netindzaba tibe nguletihlanganisa bantfu labanyenti futsi tibe nguletitsandzekako. Tiyasikhombisa kutsi kunjani kukhula kulelive lanamuhla, futsi loku kusita bafundzi bato tonkhe tigaba teminyaka kutsi bafundze futsi bachumane nalabanye. [1]

Inyanga Yelusha: Sikhatsi Sekugubha

[hlela | edit source]

Inyanga yeNhlaba yatiwa ngekutsi yinyanga yebantfu labasha emaveni lamanyenti, ikakhulukati eNingizimu Afrika. Lenyanga ihlonipha emandla kanye nekuhlakanipha kwebantfu labasha. Sikhatsi sekukhumbula indzima yabo ekuguculeni umphakatsi kanye nekubaniketa litfuba lekukhombisa emakhono abo - kufaka ekhatsi kubhala.Tikolwa letinyenti, imitapo yetincwadzi, kanye netinhlelo tebantfu labasha tihlele imincintiswano yekubhala nobe imibutsano yekwabelana ngetindzaba ngesikhatsi senyanga yebantfu labasha. Lemisebenti ivumela babhali labasebasha kutsi batichaze, bacoce tindzaba tabo, baphindze bakhutsate labanye. Kubhala kusita bantfu labasha kutsi bakhulume ngaloko labakucabangako, indlela labativa ngayo, kanye nemaphupho abo. Kubaniketa litfuba lekutsi bakhulume emimangweni yabo nangesheya kwayo. [2]

Tindzawo tekusekela tabhali labasha

[hlela | edit source]

Imichudzelwano nemiklomelo

[hlela | edit source]
Tincwadzi tebabhali

Imincintiswano yekubhala iyindlela lenhle yekutsi bantfu labasha batiwe. Imincintiswano leminyenti ivulekele bafundzi beminyaka yonkhe. Sibonelo saloku kutsi IMpumalanga ihlela imincintiswano lapho khona bantfu labaha baniketwa ematfuba ekubhala tindzaba letimfishane. Letinye tinkhundla tekuchumana tineluhlu lwemincintiswano yekubhala lapho kubhala lusha kuphela. Letincwadzi tifaka ekhatsi tinkondlo, tindzaba letimfishane, imibhalo kanye naletinye. Labanye baze banikele ngemali, ticu tekufundza nobe tincwadzi. Lemincintiswano ivulekile mhlabawonkhe, futsi iyindlela lenhle yekutsi babhali labasebasha bahlole emakhono abo futsi batetsembe.

Imiphakatsi ye-Inthanethi kanye nebacondzisi

[hlela | edit source]

Kukhona netindzawo tekuchumana ku-inthanethi lapho babhali labasebasha bangabelana khona ngemisebenti yabo baphindze bacocisane nalabanye. Iniketa teluleko tekubhala, imincintiswano, kanye nemibono lelusito yebabhali labanye.Lomunye umkhakha lokutsiwa yi-Young Writers Project, uvumela bantfu labaseminyakeni yekutfomba kutsi babhale tinkondlo, tindzaba kanye nemabhulogi. Basekelwa ngulabanye babhali, futsi leminye yemisebenti yabo ishicilelwa emaphephandzabeni nobe kubomagazini. Letinhlelo tiphindze tinikete tinhlelo tekufundzisa. Loku kusho kutsi babhali labanalokuhlangenwe nako basita bantfu labasha kutsi batfutfukise indlela yabo yekubhala. Baniketa teluleko, teluleko, kanye nelusito kute babasite babe babhali labakahle. [3]

Tinkhinga babhali labasha labahlangabetana nato

[hlela | edit source]

Kufinyelela lokulinganiselwe nematfuba

[hlela | edit source]

Nanobe kunematfuba lamanyenti ebabhali labasebasha, akusibo bonkhe bantfu labakwatiko loku nobe labangakhona kungenela. Leminye imincintiswano inetindleko nobe idzinga kufinyelela ku-inthanethi, lokungasiko kwebantfwana bonkhe. Loku kungenta kutsi kube matima ngebabhali labanemakhono labavela emiphakatsini lephuyile kutsi babelane ngemisebenti yabo. Leminye imincintiswano isetjentiswa emaveni latsite, lokwenta kube matima ngebantfu labasha kulamanye emave kutsi bangenele. Lulwimi nalo lungaba yinkinga nangabe lomncintiswano wentiwa ngesiNgisi kuphela. Kute kulungiswe lesimo, tikolwa, imitapo yelwati, kanye nemacembu ebantfu labasha kufanele asite ekwandziseni lomlayeto. Bangasita bafundzi kutsi batfole imincintiswano yamahhala, bashicilele tindzaba, futsi bakhokhe imali yekungenela nangabe kunesidzingo. [4]

Kutfola Sikhatsi Sekusekela

[hlela | edit source]

Bantfu labasha bavame kuba matasatasa. Baya esikolweni, benta umsebenti wesikolwa, basita ekhaya, baphindze bente naleminye imisebenti. Kubhala kudzinga sikhatsi, kunaka, kanye nekusekelwa - lokumatima kukutfola ngaso sonkhe sikhatsi. Ngaletinye tikhatsi babhali labasebasha baba nemahloni nobe bangabata kucocela labanye ngemsebenti wabo. Bangesaba kutsi labanye batawugceka nobe bacabange kutsi abakabaluleki. Kungako sikhutsato lesivela kubafundzisi, kubatali nakubangani sibaluleke kakhulu. Emacembu ekubhala, bothishela, kanye netinhlelo tekusita bantfu labasha, kuniketa bantfu labasha indzawo lephephile yekubhala, kucocisana, kanye nekukhula ngaphandle kwekucindzetelwa. [5]

Indlela yekusita babhali labasha

[hlela | edit source]

Indzima ledlalwa batali nabothishela

[hlela | edit source]
Babhali labasebasha

Bantfu labadzala bangasita ngekukhombisa kujabulela loko lokubhalwa bantfu labasha. Loku kusho kutsi kufanele sifundze tindzaba tabo, sibanikete timphendvulo letinemusa, futsi sibakhutsate kutsi bachubeke babhala. Ngisho nekusho kutsi "Ngikutsandza kakhulu loko lokufundzile" kungasho lokunyenti. Bothishela bangenta imisebenti lejabulisako yekubhala, bacale emacembu ekubhala, futsi basite bafundzi kutsi bangenele imincintiswano. Tikolo tingaphindze tikhiphe umsebenti webafundzi etincwadzini, emabhodini nobe etincwadzi. Ekhaya, batali bangabekela bantfwana babo tincwadzi tekubhala, indzawo lenekuthula lapho bangabhala khona, kanye nesikhatsi sekuba khashane nemabhayisikobho nobe imisebenti yasendlini kute bantfwana bakwati kucabanga. [6]

Indlela imiphakatsi lengasita ngayo

[hlela | edit source]

Imitapo yelwati, iminyuziyamu nobe tikhungo temasiko tasemphakatini tinganiketa tifundvo nobe imincintiswano ngesikhatsi senyanga yebantfu labasha. Bangabita babhali kutsi batewukhuluma, bachube tifundvo tekubhala, futsi babambe nemicimbi lapho bantfu labasha bafundza khona umsebenti wabo ngalokuvakalako.Tinhlangano kanye nahulumende bangakha tinhlelo tekubhala letitfolakala mahhala, letifaka ekhatsi tonkhe tinhlobo tebantfu, futsi kube melula kungenela. Kuniketa babhali labasebasha imiklomelo, titifiketi nobe kubonga kubenta bakutsandze kubhala. Ngekusebentisana nemindeni, tikolwa kanye nemiphakatsi singakha umhlaba lapho khona bonkhe babhali labasebasha bativa babalulekile, basekelwa futsi badvumile. [7]

IMITFOMBO YELWATI

[hlela | edit source]
  1. "Scaffolding Young Writers : A Writer's Workshop Approach". Taylor & Francis. 2023-10-10. doi:10.4324/9781032682334/scaffolding-young-writers-linda-dorn-carla-soffos. Archived from the original on 2025-01-25.
  2. Olthouse, Jill M. (2012-03-01). "Talented Young Writers' Relationships With Writing". Journal for the Education of the Gifted. 35 (1): 66–80. doi:10.1177/0162353211432039. ISSN 0162-3532.
  3. Brown, Matthew; Morrell, Jodene; Rowlands, Kathleen Dudden (2011). Transforming Young Writers' Attitudes toward Writing and Becoming Writers (Report). pp. 15–17.
  4. MacKay, Kathryn Lake; Ricks, Paul H.; Young, Terrell A. (2017). "Supporting Young Writers With Award-Winning Books". The Reading Teacher. 71 (2): 177–187. doi:10.1002/trtr.1628. ISSN 1936-2714.
  5. Newkirk, Thomas (1982-05-01). "Young Writers as Critical Readers". Language Arts. 59 (5): 451–457. doi:10.58680/la198226442. ISSN 0360-9170.
  6. "Developing Young Writers in the Classroom : I've got something to say". Taylor & Francis. 2016-10-04. doi:10.4324/9781315623528/developing-young-writers-classroom-gail-loane-sally-muir. Archived from the original on 2025-04-29.
  7. Mackenzie, Noella M.; Scull, Janet (2024-08-27). Understanding and Supporting Young Writers from Birth to 8. Taylor & Francis. ISBN 978-1-040-10850-5.