Bantfu labasikati ngekwetigaba
Bantfu labasikati bangumgogodla wesive. Sive sive ngobe kukhona bantfu labasikati kuso. Uma sibuka inhlonipho, yinkhulu kabi indzima ledlalwa bantfu labasikati ekuyigcamiseni etindzaweni letehlukene ngekwehlukana kwabo ngetigaba tabo.Umuntfu lomsikati loliSwati uyasatl sigaba sakhe bese utiphatsa ngendlela lefanele bantfu baleso sigaba. Labasikati emaSwatini behlukene ngaletigaba letilandzelako: sidzandzane, Iitjitji, intfombi, ingcugce, umfati kanye nesalukati. Nguleso naleso sigaba sinendlela yaso yekugcamisa inhlonipho yemaSwati ngekutiphatsa, kusebenta kanye nekuvuna.[1]
Sidzadzane
Sidzandzane ngulomsikatl losaphumile ebuntfwaneni, usemkhatsini wemntfwana nelitjitji. Name asaphumile ebuntfwaneni kodvwa imikhuba yebuntfwana lefaka ekhatsi kudlala emadlwane nalokunye, isengakapheli nya kuye. Sidzandzane asisahambi ngcunu njengemntfwana, sesifundziswa kuhlonipha umtimba waso njengemuntfu lomsikatl. Sesifundziswa kuhlala ngentfombi ngaso sonkhe sikhatsi. Umsebenti sesinawo sidzandzane nome sisengakefiki esigabeni sekwenta imisebentl lematima, kodvwa imisetjentana lelula fana nekukha emantl, kutfota, kuhlakula kanye nekupheka tintfo letilula sesiyakwenta.[2] Sikhatsi lesinyenti sidzandzane sisicitsa egumeni lapho sifundza khona yonkhe imisebentl yalabasikatl nenhlonipho lephatselene nalabasikatl emaSwatini. Ngalesinye sikhatsi sidzandzane sitsi siyenta imisebentl yaso sibe singumzanyane. Lapha ifike igcame kakhulu inhlonipho ngobe Iona ngumsebenti lofuna umuntfu lokwatiko kutehlisa. Empeleni .kuyabita kuba ngumzanyane, ngako-ke sidzandzane lesitawukhula sibe ngumuntfu locotfo sibonakala lula kulomsebenti. Kulesigaba sidzandzane sinamatsela kakhulu kugogo waso nangabe sisenaye. Phela ngugogo losifundzisa indlela lekufanele sitiphatse ngayo njengobe sisakhula, usifundzisa nendlela yekutiphatsa ngenhlonipho size sikhule solo mane sibaya seyise singakafohlwa timphisi.[3]
Litjitji
Litjitji yintfombatane leseyiphumile ebudzandzaneni kodvwa isengakabalelwa etintfombini ngobe isuke isengakatfombi yona. Iminyaka yelitjitji ingalinganiselwa eminyakeni lelishumi nakunye kuya kulelishumi nesihlanu.Litjitji alikefiki esigabeni sekutsi selingagana ngobe kugana kwentfombi kusho kutsi seyilungele kuhamaba iye emtini nome emendvweni. Msibi (Iocashuniwe) utsi litjitji nguleliye ligama lengabisa, kute umehluko. Uchubeka atsi leli ngulelinye lemagama lamasha elulwimini lwesiSwati lelifike lemukeleka esiveni. Litjitji Iisavunula luvadla, nangabe kungemahiya kuba Iihiya Iinye ngobe Iisuke Iisengakagani futsi Iisaphelele lokusho kutsi Iisemsulwa. Kulesigaba ngulapho intfombatana kufanele itfombe khona.[4] Iitjitji kufanele Iitfombe ngalenyanga lelatalwa ngayo. Sitsi sifika lesikhatsi Iibe selati kutsi sitawufika njengoba Iisuke Iifundzisiwe ngemachikiza netingcugce. Sikhatsi sekutfomba-ke asifani, kuya ngekutsi Iowa muntfu ukhule adla kudla lokunjani nekutsi itsambe kanganani inhloko yakhe. Bantfwana labakhule badla kakhulu kudla kwesilumbi sebasheshe batfombe basebancane ngendlela lemangalisako.Kulesinye sikhatsi umntfwana bametfuke asatetfwele basengakamfundzisi ngetingucuko letitawuvela emtimbeni wakhe asakhula nangemiphumela lengahle ibekhona nangabe angakatihloniphi ekutiphatseni. nangabe ihambe kahle kuba yinsidlana lemnyama. Utsi ngulapho gogo adzingeka khona ngobe nguye lowati yonkhe imisimeto fephatseJene nekutfomba. Nakufike lesikhatsi litjitji liJala kagogo kube nguye lolinakekelako kuwo onkhe lawo malanga asalenta onkhe emasiko laphatselene naloko.[5] ngalesikhatsi litjitji likagogo, ulentela lijingi lemabele afake nemule bese uyalinika lidle. KUlamalanga litjitji liIele endlini kagogo, kute lalifihlela kona, uhluba indlubu ekhasini alitjele kutsi njengobe selize latfomba, selikhuliJe, seliphumile ebuntfwaneni. Uma lingalokotsa lihlangane nemuntfu lomdvuna lingemitsa litsele batali balo ngelihlazo. Ngako-ke ugcizelela kutsi kumele lihloniphe buntfombi balo, litigcine limsulwa lize lifike emendvweni. Akubi ngugogo walo kuphela lofaka imiyalo, kodvwa naletinye tintfombi lesetikhulile njengelichikiza nome indvuna yetintfombi, tiyayifaka imiyalo kuze kutsi lelo tjitji lingatitseli ngelihlazo tintfombi takuleso sigodzi. Kungahloniphi imiyalo kwayinye intfombi kuletsa ligama lelibi kuto tonkhe tintfombi tendzawo. Ngako-ke kumele titihloniphe tindvuna tato ngaso sonkhe sikhatsi. [4] litjitji selingasonywa, kodvwa loko kwenteka ngekutsi ete ngekunyenya lapha ekhaya kubo ngobe liselincane kutsi selingaya emtini.
Intfombi
Intfombi ngumuntfu lomsikati losatfombile. Intfombi isuke seyikhulile futsi seyingagana kantsi nasemendvweni seyingahamba nangabe basemtini sebayifuna. Njengobe kulesigaba intfombi seyingagana ngekwemtsetfo wendvuna nome lichikiza, iyafundziswa futsi kutsi kufanele itiphatse njani uma iyewujuma. Kugana kuyahlonishwa emaSwatini, tintfombi atifane tigane nje nome kanjani. Kugana kwato kusemtsetfweni, empeleni ngekwelisiko kufanele tikhululwe yindvuna yato ngemabutfo ato kutsi setingagana lawo majaha latesheli tawo. Ayikho intfombi leyeca umtsetfo wendvuna ngobe loko kungasho kungahloniphi emasiko nemihambo yemaSwati. Nakhona iyewujuma kufanele lihloniphe lelisiko ingenti lokuphambene. [4] Phela intfombi yeliSwati nayiya kuyewujuma ayihambi ebusuku ibuye ekuseni, lokusho kutsi akubi yimfihlo kuhamba kwayo iyewujuma, futsi ayihambi yodvwa. Uchubeka achaze kwekutsi uma intfombi iyewujuma isuke ingakayi esinganini sayo kodvwa isuke ivakashele kuyawubonwa nanayo ibone bekhakhayo. Kuvakashelana ebusuku kukudlala ngemlilo ngobe kulapho laba lababili bewetana khona, intfo lengekho esikweni ngobe lijaha alilali ndzawonye nentfombi nayiyewujuma ngobe kubalekelwa kutsi Iingahle lifohle sibaya semnumzane. Kungako intfombi iyaya kuyawujuma ngisho lelo jaha Iingekho ifike ihlale lawo malanga lamatsatfu njengekwelisiko lakhona. EmaSwatini-ke intfombi iyagidza ngisho lijaha lingekho, litsi licambe liyabuya sekunemfati ekhaya. Nome lomsimeto ungatsi awusanambitseki kubantfu lasebangenwe silumbi, kodvwa kubantfu labasabambelele emasikweni bayawuhlonipha ngendlela lesimanga, ngaleyo ndlela emakhaya abo aba nekuthula ngendlela lemangalisako. Kulesigaba intfombatana seyifundziswa inhlonipho yasemendvweni kanye nekubeketela njengemuntfu loyawuphelela emtini.[3] kulesinye sikhatsi lijaha litsi emva kwekuganwa yintfombi lihambe iminyakanyaka lingasabhali nesidleshana, kodvwa nangabe. lentfombatana ifundzisekile iyawuhlala lize libuye lelo jaha ngobe ihlonipha setsembiso leyasenta.
Ingcugce
Ingcugce yintfombi leseyikhehlile nome leseyente sicholo enhloko, lokusho kutsi seyilindzele kuhamba nome nini iye emendvweni. Lesi sigaba sekugcina sentfombi futsi sihlonishwa kakhulu emaSwatini. Ingcugce ayimani ikhehle sicholo kungekho lijaha leyiliganile.[5] ngesikhatsi igana iyahhula,bese titsi tingakhula letinwele ikhehle bese iyahamba iyakusibika lesicholo ekhabo jaha.Esiveni semaSwati-ke lesigaba sihlonishwa kakhulu. Intfombi ingaze ikhehle bese kuyatiwa kutsi sengumuntfu webantfu, kusoma yena sekungachaza kutsi Iowa muntfu akanayo inhlonipho yemaSwati. Ingcugce seyiyehluka nasekuvunuleni kwayo ngenca yesigaba sayo. Kuvunula kwayo sekuhloniphekile, ayisavunuli ishiye ingculu njengetintfombi letincane futsi nangeliphutsa ayisayivunuli indlamu. Noma buntfombi bayo busaphelele ayiyivunuli ngenca yekuhlonipha sigaba sayo. Emahiya seyiyawaphambanisa. Nangabe iyawugidza umtsimba ivunula sidvwaba ngobe makoti usingatfwa ngito tingcugce nakagidza nave asale asabonakala ngenyongo nje nome ngenyoni nangabe angewasebukhosini
umfati
Leligama lelitsi "umfati" lakhiwe ngetento letimbili tahlanganiswa nesicalo selibito lesigaba l. Um- > sicalo Fa > sento Ati > sento Lokusho kutsi umfati ngumuntfu lofa ati kutsi uyafa. Leligama lisetjentiswa kuphela kumuntfu lomsikati lotekiwe wentiwa yonkhe imisimeto lephatselene nekuteka umfati. Loku kuchaza kutsi ngeke umuntfu abitwe ngemfati angakagidzi, wamekeza, waphindze wayihlabela ingoma yebafati labayihlabela nabagcotjiswa Iibovu letsi: Ngiphum' ekufeni ngingen' ekufeni Yelowa babe mine Hhiiii----hhii---hhi[2].Makoti utsi angacedza kumekeza esibayeni bese ubuya lapho kubutsene khona bonkhe belusendvo atewuhlambisa. Lapha ekuhlambiseni kubonakala inhlonipho lekhona emalungeni emndeni ngobe makoti uhlambisa bonkhe bantfu ngisho nalabalala akabashiyi ngaphandle, lokusho kutsi nabo basengabo balomndeni nave makoti lokufanele awati nemagama abo ngobe uyawuhamba abemdzala afike esigabeni sekutsi nave sangakhuluma nalabaphansi nakuphahlwa. Angacedza kuhlambisa ubese unikwa sihlantsi, atsi angahlala phasi bese kuthula kutsi cwaka. Ngufapho-ke atawuyicala khona lengoma levusa lusizi kubo bonkhe bafatl labagcotjiswa Iibovu ngobe nabo besuke sebakhumbula kwendza kwabo. Angaze agcotjiswe libovu nave agcobise lomntfwana wakhe welibovu lasuke anikwe vena, sewuboshelwe endvodzeni yakhe aze ahambe emhlabeni kantsi nalomntfwana sewuboshelwe kuye aze akhule endze nome ateke. Nasagcotjisiwe ngulapho atfola Iigama lelitsi ungumfatl, akasesiyo intfombi nome angabukeka amncane ngesidvumbu kodvwa sewuhlonishwa njengemfati wendvodza. Akasabitwa ngeligama lakhe lekutalwa kepha sewubitwa ngesibongo sakhe. Nangabe awaka Magagula uba ngulaMagagula lokusho kutsi ngumntfwana waMagagula. Lesinye sikhatsi nangabe babili bafatl baleso sibongo kulelokhaya, ubitwa ngeligama leYise, kutsiwe ngulaMsudvuka nangabe uyise anguMsudvuka. Kuyenteka futsi abitwe ngalomntfwana lagcotjiselwe ngaye, kutsiwe nguNaboGcebile nangabe Iigama lemntfwana kunguGcebile. Makoti lophuma ekhaya lelinenhlonipho ufike abonakale ekuphatseni lomntfwana welibovu. Umphatsa njengewakhe cobo baze nalaba bakhe bangati kutsi akatalwa[3] kugcotjiswa Iibovu ngusona sicongo sekumekeza, nangabe makoti angakakhali nakacala lengoma, labadzala batsi usuke atihlolela. Uchubeka achaze kutsi umfatl nakacala lengoma uveta buhlungu bekuba msikati esiveni semaSwati. Phela intfombi ingaze ikhule ibesesigabeni sekutsi ngabe seyendzile, ayibe isanambitseka ekhaya, batali bafuna tlnkhomo, bomkhula bayo nabo abayibuki ngeliso lelihle. Ngakulolunye luhlangotsi nakefika emendvweni akukho lokuhle lokutawukhulunywa ngaye njengobe evile nakayalwa ekhaya mhla aphuma kutsi akulindzele kutsi uyatsakatsa, ucamba emanga, udla emacandza kodvwa abeketele kuko konkhe loko.
Konkhe loku nguko lokwenta umfati nakamekeza atibone kutsi nembala ungena ekufeni sibili. Noko uyahlala abeketele kuze kube sekugcineni kwemphilo yakhe ngobe angeke abuyele emuva ngobe loko kungasho kulahlekelwa sitfunti neligama lakhe, bese ubitwa ngelibuya, lekuyintfo lembi kabi esiveni semaSwati.Umfati lolibuya-ke akemukeleki emaSwatini ngobe utakwandzisa umoya lomubi ebafatini. Akabe asahlonishwa ngumuntfu ngo wehluleke kubeketela wenta intfo lengatiwa esiveni semaSwati. Umfati lowayalwa mhla aphuma kabo uyabahlonipha bakubo ngekugcina imiyalo yabo, abahloniphe bemtini ngekubeketela etimeni tonkhe. NgesiSwati akukho kwehlukana emendvweni, kungako angemukeleki umfati lobuye ekwendzeni. Umfati kwala ngisho efika emtini kutsiwe akaphekele imikhovu, uyayiphekela ngobe vele uyitsandzile leyo ndvodza. Tikhona noko timo letenta kube khona kwehlukana [1], umfati lotsakatsako uvele aboshelwe umtfwalo abuyiselwe kubo. Kwesibili nangabe aphingile nakhona ubuyiselwa kubakubo. [6] kuyenteka imindeni ikhulumisane acolelwe makoti kodvwa nome acolelwe akabe asabuyiselwa kulelikhaya latsakatse kulo kepha wakhelwa ngaphandle kwelikhaya. Kuyamangalisa-ke noko kutsi emaSwatini kutsakatsa kwendvodza kuyabeketelelwa ijinge ihlonishwe njengenhloko yelikhaya. Umfati kufuneka kutsi abambisane nave emikhubeni yayo yekutsakatsa. Kodvwa nakungumfati akubi njalo. Indzaba yekuphinga yona ibuyela eBhayibhelini encwadzini [7] lapho kutsi khona baFarisi nebabhali beta kuJesu bachuba umfati lokwakumele agcotjwe ngematje ngekwemtsetfo waMose ngobe abebanjwe aphinga. Kodvwa akushiwo lutfo ngalendvodza labebanjwe nayo.
Umsebenti Wemfati Ngalokwetayelekile etiveni te-Afrika kungumsebenti wemfati kwenta yonkhe imisebenti yasekhaya lefaka ekhatsi kuhlobisa Iikhaya, kukha emanti, kutfota, kuvusa tindlu lesetidzilika, kupheka, kuhlakula nalokunye. Nakunemfati lobhadlile ekhaya kubonakala ngemaguma, tindlu letibhadvwe kahle ngekhatsi nangaphandle taphindze tafulelwa kahle. Emabele akhona akadliwa tifuyo ngobe tinyango takhona takhiwe kahle. Ukhaya lelinjalo Iiyahlonipheka emmangweni. [2]
IMITFOMBO LWATI
[hlela | edit source]- 1 2 Lubisi, P.M. 2002: Kubuka Ngeliso Lelibanti Ligalelo Lemasiko Nenkholo Ekutalweni Kabusha Kwe-Afrika Kubukwe Ngco Sive SemaSwati. PhD Thesis, University otZululand. Kwadlangezwa.
- 1 2 3 Dlamini, S. R. 1995: Voicing Their Perceptions: A Reviw of Swazi Women Folk Songs. MA Dissertation, Pretoria: University of South Africa
- 1 2 3 Fakude, N.B., 2006. Lucwaningo ngekulahleka kwemasiko nemihambo yemaSwati (Doctoral dissertation).
- 1 2 3 Msibi, S.C., 2003. Lucwaningo lolunzulu lolumayelana nekubaluleka kwemtsimba nalokuhambisana nawo emaSwatini (Doctoral dissertation).
- 1 2 Msibi, S.c. 2002: Lucwaningo Lolunzulu Mayelana Nekubaluleka Kwemtsimba
- ↑ Park. F. et al. 1987: The Womanly Art ofBreastfeeding. La Leche Heaque International: ISBN. •
- ↑ Libhayibheli 1997: Cape Town: National Book Printers.