Buntfu esiveni SeMaswati
Sive semaSwati sive lesatiwa kakhulu mhlaba wonkhe ngebuntfu baso kanye nangeluvelwano. Buhle bemaSwati buyaye buvele kakhulu umangabe lomunye umuntfu anesidzingo, nome asekuhluphekeni. EmaSwati singawabita ngekutsi ngema "Ndlelandzawonye". Lesive sikholelwa kakhulu ekuphaneni nasekunakekelaneni. Longenako noma loweswele utikhandza alala adlile futsi angahambi ngcunu. Kuyaye kube lukhuni kuncoba bantfu labancondvo munye futsi labaphokophele entfweni lefanako. Kubumbana kanye neBuntfu balesive ngibo lobukhanga tive letinyenti. Titsi tingefika Eveni tibone kutsi lesive sihluke kakhulu futsi lubumbano luligugu lelikhulu.[1]
Umsuka Webuntfu eMaSwatini
[hlela | edit source]Etikhatsini takadzeni, kakuliwa futsi kuvukelwana kakhulu. Bukhosi bakaZulu nalobo bemeSwati bebunekungaboni ngaso linye ikakhulu etindzabeni temhlaba, emadlelo kanye nemifula. Loko kwabangela kutsi sive sibumbane kuze sikwati kuncoba letinye tive. Buntfu nekubambisana kwacala kanjalo eMsawtini[2]. Imphilo yemaSwati inguleyo ledzinga kubambisana kakhulu futsi etingonini letinyenti. EmaSwati akwati kubona kusela ekucaleni kutsi lusizi nekweswela kusitsa sawo wonkhe lophilako, ingako enta sincumo ekudlelana nekukhombisana sihawu. Buntfu bungumgogodla wemimmango lephumelelako eSwatini. Etikhatsini letinyenti uma useSwatini uhlangana neligama lelitsi "kunanisa", leligama lisetjentiswa kakhulu emakhaya. Lapho lomunye eswele intfo letsite, akakukhandzi kulihlazo kuya esihlobeni nama kumakhelwane ayoveta sidzingo sakhe ngoba uyati kutsi ematfuba ekusitakala manyenti kakhulu. Nalowo lonako ngaleso sikhatsi ukhipha anekucondza lokukhulu kutsi naye kuyowenteka angabi nako ngalelinye lilanga.
Tinkhomba
[hlela | edit source]https://journals.co.za/doi/full/10.10520/ejc-linga_v21_n1_a3[2]
https://journals.co.za/doi/full/10.10520/ejc-linga_v21_n1_a3[2]
c