I HIV/AIDS eSwatini

From Wikipedia
Revision as of 18:29, 14 Lweti 2013 by Bobbyshabangu (ingcoco | contribs) (edited the spelling mistake)

Ingculaza leyatiwa kabanti ngesingisi kutsi iHIV/AIDS seyifike ezingeni lelisetulu impela eSwatini.

Kwanza Kwalesifo

i HIV/AIDS iyinkinga lenkulu eveni lase Swazitini kanye nasekukhuleni kwemnotfo walelive. lesifo sikhona kulo lonke lelamswati kusukela ekucaleni kwemibiko yaso lesifo yangabo 1986.[1]

Kuhlolwa njalo njalo kwalesifo kubomake labatitfwele emitfolampilo kunetinkomba tekukhula kwelizinga lalesifo kulelakaNgwane. luhlolo kubomake labatitfwele lolwentiwe ngemnyaka wanga 2004 lukhomba kutsi bangemaphesenti langu 42.6% labanaleligciwane lengculaza. bantfu labatsintseke kakhulu emaphesentini langu 28% batfolaka emantfombataneni lasemkhatsini weminyaka lengu 15 kuya ku 19. bese kutsi bafati labasemkhatsini weminyaka lengu 25 kuya ku 29, batsintseke ngemaphesenti langu 56%.[2]

Kukhula kwebantfu esiveni kumbe peceleti i Human Development Index ye UN Development Programme ibika kutsi " ngenca ye HIV/AIDS, lizinga lempilo kanye netibalo tebudze beminyaka yebantfu tehlile eSwatini tisuka kuminyaka lengu 61 ngo 2000 kuya eminyakeni lengu 32 ngo 2009.[3]

ngemnyaka wa 2000 inhlangano ye World Health Organization WHO itse nayihlatiya yatfola kutsi imbangela yekufa eSwatini lehlangene ne HIV/AIDS engemaphesenti langu 64%.[4] mgemnyaka wa 2009, bantfu lababalelwa 7,000 babulalwa ngiso lesifo samashaya abhuce.[5] Etibalweni tebantfu besive labalinganiselwa ku 1,185,000[6] loku kuchaza kutsi i HIV/AIDS ibulala emaswati lalinganiselwa emaphesentini langu 0.6% ngemnyaka. tifo letifana nesifo senhlitiyo stroke, kanye nemdlavuta tibulala bantfu labalinganiselwa ngaphansi kwa 5% , kantsi lesibalo nasilinganiswa nelive lase United States of America tibalo titsi bangu 55% bantfu lababulalwa ngito letifo tamehlala akhona.[7]

inhlangano yetive (UN) itsi uma ngabe lesifo sengculaza singachubeka nekubhebhetseleka ngelizinga lesibhebhetseleka ngaso, live lase Swatini ngeke libe khona njengembuso.[8]

Emasiko

Ngekwelisiko lemaswati kuya emacansini ngendlela lephephile akusiyo intfo legcizelelwako. tivikeli letinjenge lijazi lemkhwenyane kanye nekuba nemlingani munye utsembeke kuye akusito tintfo letisemihambweni nasemasikweni emaswati. kunalomcabango wekutsi kumele kwandziswe sive semaswati nekutsi umfati kemele abe nebantwana labasihlanu lokungenani. kantsi futsi nesitsembu yintfo nje leyamukeleke mbamba emihambeni yakaNgwane.[3].[1]. bantfwana labanyenti basele bangenabatali ngenca yaso lesifo. emakhulukhulu ebantwana akhuliswa ngubogogo kumbe bakhulele etihlotjeni labanye bete kwasa leto tihlobo ngobe wonke umndeni ucedvwe ngiso sona lesifo kantsi bantwana labakhulela emndenini lona babe namake balinganiselwa emaphesentini langu 22%.[9]

Kungenelela Kwembuso

ngemnyaka wa 2003, i National Emergency Response Committee on HIV/AIDS (NERCHA) yasungulwa ekulweni nalesifo lesi. litiko letemphilo kanye netenhlalakahle babuka tindlela labangatenta kuvikela kukhula kwalesifo kanye nekwatisa umphakatsi ngengoti yaso. baphuma netimpendvulo letinyentana lebetibukune nekwandzisa lwati ngengoti yalesifo, kunakekela labo labagulako, kuvikela kwaso, kanye nelwati lwetinsita uma uphila nalo leligciwane lesandulela ngculaza.[2]

lenye inkinga lebukane nekuphatfwa ngulesifo ngukutsi angete wamukeleke emphakatsini, loku ngiko lokubangela bantfu bangafuni kwatiwa kutsi banaso lesifo ngobe besaba kwenyatswa. kodvwa nobe kunjalo bokhona bona bantfu labaphumela ngaphandle kutsi batiwe laba kuvame kuba bantfu labadvumile, bantfu betenkolo kanye nebemasiko, loku ngiko lokubangela kusitakala kwebantfu ngesikhatsi.[2] [10]

Sifo Sesifuba kanye ne HIV

Sifo sesifuba siyinkinga lenkulu ebantfwini labane HIV ngenca yekutsi tigulane letinyenti tine MDR TB loku kuchaza lesifo sesifuba lesingalashwa ngemaphilisi latayelekili kodvwa sifuna kunakekelwa impela kantsi siphindze sifune luhlobo lolukhetsekile lwemaphilisi esifuba. loku kuba yinkinga uma bantfu baluphisa kunatsa emaphilisi abo ema ARV kanye newesifuba kuphindze kubhebhetseleke uma babhema futsi bente imikhuba lenjengekunatsa tjwala. bantfu labane MDR kube baphetfwe i HIV babalelwa emaphesentini langu 83 .[11] bantfu labasuleleka ngesifo se TB ye MDR kube bane HIV/AIDS bangu 14,000 ngemnyaka. [12]

Emareferensi

  1. 1.0 1.1 "Swaziland HIV/AIDS health profile". USAID. September 2008. Retrieved 2009-10-21. 
  2. 2.0 2.1 2.2 "Health Profile: Swaziland". United States Agency for International Development (June 2005). Template:PD-notice
  3. 3.0 3.1 "Swaziland: A culture that encourages HIV/AIDS". Integrated Regional Information Networks (IRIN). 15 April 2009. Retrieved 2009-10-21. 
  4. Swaziland, Mortality Country Fact Sheet 2006. WHO. http://www.who.int/whosis/mort/profiles/mort_afro_swz_swaziland.pdf. Accessed November 22, 2009
  5. UNAIDS Report on the global AIDS epidemic 2010 Annex 1 - HIV and AIDs estimates and data, 2009 and 2001. UNAIDS. http://www.unaids.org/documents/20101123_GlobalReport_Annexes1_em.pdf. Accessed October 6, 2011
  6. World Population Prospects: 2008 Revision. United Nations. http://www.un.org/esa/population/publications/wpp2008/wpp2008_text_tables.pdf. Accessed October 6, 2011
  7. Causes of death in US, 2006. CDC. http://www.cdc.gov/nchs/data/nvsr/nvsr57/nvsr57_14.pdf. Accessed November 22, 2009.
  8. Country programme outline for Swaziland, 2006-2010. United Nations Development Program. http://www.undp.org.sz/index.php?option=com_docman&task=doc_download&gid=19&Itemid=67. Accessed November 22, 2009
  9. "GOVERNMENT'S PROGRAMME OF ACTION 2008-2013". The Government of the Kingdom of Swaziland. 27 March 2009. pp. 4–5. Retrieved 2009-10-21.  Template:Dead link
  10. "Partnership to Fight HIV/AIDS in Swaziland". Office of U.S. Global AIDS Coordinator and the Bureau of Public Affairs, U.S. State Department. Retrieved 2009-10-21. 
  11. "Swaziland: An MSF Doctors Explains HIV-TB Co-Infection". USA: Doctors Without Borders/Médecins Sans Frontières. October 28, 2009. Retrieved 2009-10-31. 
  12. "HIV-TB in Swaziland: A Deadly Co-Infection Epidemic". USA: Doctors Without Borders/Médecins Sans Frontières. October 28, 2009. Retrieved 2009-10-31. 

Lamanye emalinki