Indzima yemitapolwati ekulondvoloteni tilwimi
Indzima yemitapolwati ekulondvolotweni kwelulwimi nemasiko yinkhulu kakhulu ekugcina tincwadzi nemibhalo yesandla. Kulesikhatsi lesiphila kuso, imitapo yetincwadzi ngiyo lehamba embili nemibhalo yetilwimi letisengotini yekushabalala, kulondvolota emagugu emibhalo, kanye nekuvikela tintfo letitfoliwe[1].
Intfo lenhle ekulahlekelweni lulwimi kube kusungulwa kwendlela lensha yekusebenta ngekhatsi kwelulwimi. Lulwimi lolubitwa ngekutsi yi-lulwimi bhalo.Loku kutsi inhloso yekubhalwa kwetilwimi kuniketa lirekhodi leliphelele ngemikhakha yelulwimi Kuchazwa kwelulwimi (lokuhloswe ngako) lirekhodi lelulwimi njengeluhlelo lwetintfo letingabonakali, kwakhiwa kanye nemitsetfo. Kubhalwa kahle nekulondvolotwa kwelulwimi angeke kusite lulwimi,Kubulala, kepha kuphindze kusite ekulondvoloteni kwehlukahlukana kwemasiko. Umtapo wetincwadzi udlala indzima lebalulekile emmangweni webantfu nekubhala phansi imicabango yakhe, lwati, umlandvo, lisiko kanye nemagugu elulwimi lwakhe letfolakala kulabanye[1].

Inhloso yekucala yemitapolwati yakadzeni bekukugcina imibhalo lebhalwe phansi. Leyakhiwe bantfu. Emarekhodi labhalwe phansi ekucaleni bekatfolakala etincwadzini letehlukehlukene letibitwa ngekutsi libumba ,ematafula, imiqulu ye-papyrus, kanye nemiculu lebhalwe ngesikhumba. Lomunye wemisebenti lebalulekile yemtapo wetincwadzi kulondvolota lwati. Kucabanga kutsi, lwati, umlandvo, emasiko nemagugu labhalwa ngelulwimi, atfolwa ngumtapo wetincwadzi, lesebentako njengemtfombo wekulondvolotwa kwemiculu. Imitapo yetincwadzi ibandzakanyeka emisebentini leminyenti kucinisekisa kutsi emarekhodi ebantfu ayasindza etikhatsini nasetitukulwaneni futsi alondvolotwe titukulwane ngetitukulwane. Umtapo wetincwadzi. Akagcini nje ngekutfola, kulondvolota nekuhlela emarekhodi, kepha uphindze asite ekusabalaliseni lwati kanye nekucinisekisa kutsi emarekhodi ayasebenta[2]. Lwati lusuka esitukulwaneni luye esitukulwaneni. Ngako-ke, kubalulekile kuphawula kutsi nobe nguwuphi umniningwane nobe lirekhodi leligcinwe emtapolwati ayigcini ngekulondvolotwa kuphela kepha iphindze isakatwe.
Imitselela Kanye Nematfuba
Nanobe imitapo yetincwadzi idlala indzima lebalulekile ekulondvolotweni kwemasiko, iphindze ibhekane netinkinga letinkhulu. tinkinga tekugcwalisa lomsebenti. Lenye yemitselela letinkhulu kutfola imali, njengobe Imitapo yetincwadzi isebenta ngemali lencane leyenta kube lukhuni kutsi itfole, igcine, futsi kutfutfukisa tintfo temasiko. Tindleko tekwenta i-digitization, ikakhulu, tingaba lukhuni, tidzinge Tintfo letisetjentiswako kanye nelwati. Imitselela yekusebentisa ematheknoloji nato tifaka sandla kakhulu ekulondvolotweni kwemasiko. Njenge-digital ngekutfutfuka nekugucuka kwemafomethi, imitapo yetincwadzi kumele ihlale ivuselela tinhlelo tayo kucinisekisa kutsi emaqugu elidijithali ahlala afinyeleleka. Kulondvolotwa kwematheksthi edijithali Loku kwentiwa tinkinga letifana nekwehla kwelizinga lemininingwane, kulahleka kwelifomethi kanye nesidzingo sekugcina sikhatsi lesidze[3]. Nanobe kunemtselela letinjalo, kunetintfo letibalulekile ematfuba emitapo yetincwadzi ekwenta lokusha emkhakheni wekulondvolotwa kwemasiko. Intfutfuko tekuchumana, njengekuhlakanipha lokufakwako kanye nekufundza kwemishini, kuniketa emathulusi lamasha kuhlunga, kuhlatiya kanye nekulondvolota tintfo temasiko. Imitapolwati iphindze ibe nelitfuba lekuhlanganyela nemiphakatsi imitamo yekulondvolota. Ngekuhlanganisa emalunga emphakatsi ekubhaleni nasekukhutsateni Umlandvo, imitapo yetincwadzi ingacinisekisa kutsi imitamo yekulondvolota ifaka tinhlobonhlobo temasiko. Kubandzakanyeka kwemphakatsi kuphindze kugcugcutele Kucinisa kuhlonishwa kwemagugu emasiko, kukhutsata imitamo lechubekako yekulondvolota[4].
Imitapolwati Ekulondvolotweni Kwemagugu neMasiko

Ngetulu kwetilwimi netincwadzi, imitapo yetincwadzi iphindze ilondvolote tintfo temasiko kanye nemlandvo wendzawo. Letitintfo tiniketa kuchumana lokutsite nalokwendlulile, kuniketa lwati ngemasiko, tinkholelo, kanye netimphilo tamalanga onkhe tetitukulwane letengcile. Imitapolwati ivame kuba tindzawo lapho kugcinwa khona imibhalo yemlandvo, titfombe, emabalave, kanye naletinye tintfo tintfo letibalulekile ekuvisiseni umlandvo wemphakatsi[5]. Kuvame kuba semphakatsini Imitapo yetincwadzi, emaqoqo emlandvo wendzawo agcina imibhalo yetehlakalo letibalulekile, imilandvo yemindeni, kanye emasiko emasiko. Letincwadzi letibhaliwe tiligugu kakhulu kubacwaningi, kutati temlandvo, kanye nanobe ngubani lonesifiso sekuhlola umlandvo wendzawo letsite nobe ummango. Ku- Ngetulu kwekugcina tintfo letitfolakalako, imitapo yetincwadzi iyachubeka nekuhlanganyela ekuguculeni kwemagugu emasiko. Imicebo ye-digital ivumela imitapo yetincwadzi kutsi letingafinyeleleka kubantfu labanyenti, kucinisekiswe kutsi tiyalondvolotwa kwentela titukulwane letitako. Imitapo yetincwadzi iphindze isebentisane nemamyuziyemu,[6] kanye naletinye tikhungo temasiko kute kukhutsatwe emagugu emasiko. Lobu budlelwane buvame kufaka ekhatsi imibukiso lehlanganyelwe, tinhlelo temfundvo, kanye nekwabelana ngemitfombolusito kucinisekisa kutsi emagugu emasiko ayalondvolotwa futsi ayagcugcutelwa ngalokuphelele. Kubambisana lokunjalo kukhulisa kubonakala kanye nemtselela. Kwenta ncono kusetjentiswa kwemitfombolusito yemvelo, kufinyelela bantfu labanyenti nekutfutfukisa kuhlonishwa kwemagugu emasiko
emagugu.
Imitapolwati noma yetincwadzi ibaluleke kakhulu ekulondvoloteni nasekutfutfukiseni lulwimi, tincwadzi kanye nemasiko. Njengemagugu emasiko, bagcina lwati nemasiko lasisekelo semphakatsi webantfu, bacinisekise kutsi adluliselwa etitukulwaneni letitako. Nangetulu kwemitselela labahlangabetana nato, imitapo yetincwadzi iyachubeka nekwenta tintfo letinsha kanye nekuhambisana netindlela letinsha tekusebentisa ematheknoloji kanye nekusebentisana nemiphakatsi kufeza umsebenti wabo.
imitfombo yelwati
[hlela | edit source]- 1 2 Gorman, Michael (2007-01-01). "The wrong path and the right path: The role of libraries in access to, and preservation of, cultural heritage". New Library World. 108 (11/12): 479–489. doi:10.1108/03074800710838236. ISSN 0307-4803.
- ↑ Roy, Loriene; Bhasin, Anjali; Arriaga, Sarah K. (2011-10-10). Tribal Libraries, Archives, and Museums: Preserving Our Language, Memory, and Lifeways. Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-8195-2.
- ↑ Moustafa, Laila Hussein (2017). "The Role of Middle East Studies Librarians in Preserving Cultural Heritage Materials". MELA Notes (90): 15–22. ISSN 0364-2410.
- ↑ Vaidya, Shailaja Bhalchandra (2024-11-08). "The Role of Libraries in Preserving Indigenous Knowledge and Culture". International Journal of Advanced Research and Multidisciplinary Trends (IJARMT). 1 (2): 151–161. ISSN 3048-9458.
- ↑ Lor, Peter (2012-12). "Preserving, developing and promoting indigenous languages : things South African librarians can do". Innovation : journal of appropriate librarianship and information work in Southern Africa. 2012 (45): 28–50. doi:10.10520/EJC133386.
- ↑ Roy, Loriene; Bhasin, Anjali; Arriaga, Sarah K. (2011-10-10). Tribal Libraries, Archives, and Museums: Preserving Our Language, Memory, and Lifeways. Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-8195-2.