Inhlangano Yekudla Nekulima
Inhlangano Yekudla Nekulima Yemhlabuhlangene ( FAO ) yi- nhlangano lekhetsekile yeMhlabuhlangene lehola imizamo yemave emhlaba yekuncoba indlala kanye nekutfutfukisa umsoco kanye nekutfolakala kwekudla lokwanele. Sicubulo sayo sesiTaliyane, fiat panis, lihumusha kutsi "akube nesinkhwa". Yasungulwa mhla tilishumi nesitfupha (16) Imphala ngemnyaka wenkhulungwa nemakhulu layimfica nemashumi lamane, nesihlanu (1945).
I-FAO inemalunga lalikhulu nemasumi layimfica, nesihlanu (195), kufaka ekhatsi emave lalikhulu nemashumi layimfica namane (194) kanye ne -Namhlabuhlangene wasenshonalanga (European Union).. Indlunkhulu yayo iseRoma, kulase Taliyane (Italy), futsi igcina emahhovisi esifundza nalasetingini emhlabeni wonkhe, isebenta emaveni langetulu kwelikhulu nemashumi lamatsatfu (130). Lenhlangano isita bohulumende kanye netikhungo tekutfutfukisa kutsi bahlanganise imisebenti yabo kwenta ncono nekutfutfukisa tekulima, emahlatsini, tekudoba, kanye nemitfombolusito yemhlaba nemanti . Iphindze futsi yente lucwaningo, inikete lusito lwetebucwepheshe emisebentini lemikhulu, isebente tinhlelo tekufundzisa nekucecesha, futsi ibutsele ndzawonye umkhicito wetekulima, kanye nemininingwane yekutfutfukisa. [1]
I-FAO ilawulwa yi lebanjwa njalo ngemuva kweminyaka lemibili lemele live ngalinye lelilunga kanye ne -European Union, lekhetsa umkhandlu lomkhulu lonemalunga langema-49. Umcondzisi jikelele, kusukela nga-2019 Qu Dongyu waseChina, usebenta njengesikhulu lesikhulu sekuphatsa. Emakomidi lehlukahlukene alawula tindzaba letinjengetimali, tinhlelo, tekulima, kanye nekudoba.
Emareferensi
[hlela | edit source]<references>
- ↑ Cite error: Invalid
<ref>
tag; no text was provided for refs namedauto1