Jump to content

Kubaluleka kwelulwimi lwasekhaya

From Wikipedia
lulwimi lwasekhaya

Kubaluleka kwelulwimi lwasekhaya lulwimi lwekucala lolufundvwa ngumuntfu asemncane,lulwimi umuntfu lakhula alwati, loluphindze lubelulwimi lwendzabuko. Umntfwana ucala ngekuvisisa loko lakubonako ngelulwimi labaluva kumake wabo ngekutsintsana ngembi kwekutsi batalwe futsi bacabanga timphilo tabo. Lulwimi lwasekhaya luyabongwa ngenca yetintfo letinyenti tizatfu. Lulwimi lwasekhaya lubalulekile ekwakheni kucabanga nemiva yebantfu. [1]Tintfo letibalulekile tekufundza esikolweni ngekusetjentiswa kwelulwimi lwasekhaya. Lulwimi lwasekhaya luyintfo lenemandlasisetjentiswa sekutfutfukisa kufundza kwebantfu. Kubaluleka kwelulwimi lwasekhaya kufundvwako ngoba uma bantfwana bakhulise lulwimi lwabo lwasekhaya, ngekuhambisana nekutfutfukisa letinye tintfo letibalulekile emakhono, njengekucabanga lokubucayi nemakhono ekufundza nekubhala.

Kutfutfukisa sisekelo lesicinile sekufundza lokwengetiwe tilwimi

Nangabe umuntfu alwati kahle lulwimi lwakhe,kumelula ngaye kufundza lulwimi lolusha. Uma ngabe umntfwana ufundza ngelulwimi lwakhe lwasekhaya kusukela ebuntfwaneni, yena nobebekangaba nemakhono lamakhulu ekufundza nekubhala tilwimi.[2] Lulwimi lwasekhaya luniketa sisekelo lesicinile kufundza letinye tilwimi. Bantfwana bayakhona kufundza ngetilwimi letinyenti ebusheni bakhe. Ngako-ke, kuba nesisekelo lesicinile elulwimini lwabo lwasekhaya ubahlomisa ngemakhono ekufundza letinye tilwimi. Bantfwana Kufinyelela loku ngekwendlulisela luhlelo lolwehlukile lwekuhlela lulwimi kulolunye lulwimi. Luhlelo lwelulwimi loluchubekela embili umntfwana ufundza lulwimi lwasekhaya kalula, lapho umntfwana angacacisa kalula inchazelo nobe afundzeemkhatsini wetinchazelo temagama etilwimi letehlukene.

Kwakha ematfuba emsebenti

Lulwimi lwasekhaya luvula ematfuba emsebenti. Kwandza nekukhula kwebantfu emaveni emhlaba bafundzi labakhuluma letinye tilwimi ngaphandle kwesiNgisi kuchaza umphakatsi. Ngako-ke, kute kube melula tekuchumana nekuvisisana, letehlukene nemikhakha yemnotfo lefana netikolo, temphilo nemakhasimende, kudzinga kuvisisa tilwimi letehlukene. Ngako-ke, sidzingo sekutsi bantfuUmuntfu lonelwati ngetilwimi letehlukene uvela emakethe yemisebenti. Kuvisisa nekukhuluma kahle tilwimi temdzabu letinyenti kuniketa bantfu emandla ekufundza lulwimi lolwengetiweUmuntfu loceceshelwe umsebenti, ngako-ke, usebenta ngekutfola imal[3]i.

Tinzuzo temabhizinisi

Njengobe emabhizinisi ahamba ngendlela yesintfu, kubaluleka tilwimi temdzabu tikhule kakhulu. Ngako-ke, esimeni lesinjalo Kuvisisa kahle lulwimi lwasekhaya lapho khona kukwati kufundza nekubhala kubaluleke kakhulu Loku kuyasita uma ngabe ufuna kuba ngumsunguli webhizinisi. Ematfuba lahlobene nekwenta imali ngaloluhlelo tilwimi letisemtsetfweni tibanti kumakethe yalamuhla.

Kutfutfukisa nekuvisisa emakhono ekuchumana

Ebuntfwaneni, ngesikhatsi bantfwana bacitsa sikhatsi nebatali babo, bacinisa emakhono abo ekuchumana, emakhono netindzawo tekufundzela. likilasi. Ngetulu kwaloko, nangabe batali bakhuluma tindzaba futsi bacabangisisa ngetindzaba Batali bafundza emagama nemibono yebantfwana babo. Ngaleyondlela, uma kufundvwa, bantfwana bafundza ngekutimisela ngekulandzela nekucondza, kuphumele ekuphumeleleni kutemfundvo[4].

INDLELA YEKUTFUTFUKISA KUFUNDZA LULWIMI LWASEKHAYA

Kucala kufundzisa kufundza nekubhala ngelulwimi lwasekhaya Ikharikhulamu lesekelwe elulwimini lolwatiwa ngumntfwana, emasikweni netemvelo, ngetindlela letifanele letitfutfukiswe endzaweni Kufundza nekuhlela tifundvo, kubalulekile ekucaleni kuphumelela ekufundzeni. Kusebentisa lulwimi lwasekhaya ekucaleni Kufaka sandla ekufundziseni ngetilwimi letinyenti netinhlelo. Kucala ngalokwetayelekile bese kwakha lokusha lwati. Kwenta kube melula kungena ekhaya Kukhutsata kufundza nekutfutfukisa kufaka sandla nekubambisana. Loku kulungiselela bantfwana Kufundza nekubhala kukhutsata kufundza nekubhala lwekuciniseka ngelulwimi lwasekhaya, tilwimi, lapho kudzingeka khona[5].

Kucinisekisa kutsi kunetincwadzi letitfolakala ngelulwimi lwasekhaya Bantfwana kufanele bafundziswe kufundza futsi bakujabulele Loku kungentiwa kuphela uma letintfo letitawubenta bakucondze futsi bakujabulele.[6] Etimeni letinyenti Emaveni lasatfutfuka, bantfwana bafundza kuphela Tincwadzi tekufundza tiyatfolakala etikolweni, futsi tivame kuncipha kakhulu. Letinye tintfo tekusekela kufundza atikavami kutfolakala. Ngaphandle kwetintfo letisezingeni lelisetulu, bantfwana bayehluleka kute bakwati kufundza nekubhala. Emaveni lamanyenti laphuyile nalasemkhatsini, linyenti letikolo temabanga laphansi tite tinhlelo tekufundzisa. Umtapo wetincwadzi kanye netincwadzi tintfo letisezingeni lelisetulu imindeni lengeke ikhone kutiholela tona. Kubantfwana labavela emiphakatsini lekhuluma tilwimi letincane, lesimo sibuhlungu kakhulu. Akukavami kutsi kube netincwadzi tekufundza ngetilwimi tendzawo.

Kutigcabha

Kuyati kahle lulwimi lwakho kuyintfo lotigcabha ngayo.[7] Kwenta kukhulisa kutetsemba nekwakha lwati ngekuhlanganisa imicabango nemibono yemuntfu ngekutfutfukiswa kwemasiko. Lulwimi lwasekhaya nemiphumela lemihle ekuchazeni buntfu bemuntfu nemuntfu ngamunye; nobe kunjalo, luhlelo lwemfundvo SiNgisi sivamise kukhutsata batali kutsi bakhulume nebantfwana babobantfwana ngelulwimi lwabo lwesibili. Ngaloko, loku kuholela kunekudideka etingcondvweni tebantfwana, ngako-ke, bahlangabetana bumatima ekufundzeni lulwimi lwekucala nelwesibili.

INKINGA YEKUFUNDZA LULWIMI LWASEKHAYA

Kubaluleka kwemfundvo lefundziswa ngelulwimi lolungasilo lwasekhaya. Emaveni lamanyenti latfutfukako, linani lelikhulu lebantfu bantfwana bangena esikolweni bangakhulumi lulwimi emakilasini. Tinhlelo letinyenti tetemfundvo tivame kusebentisa tinhlelo tavelonkhe nobe tilwimi temhlaba wonkhe  kunekufundzisa ngelulwimi lwasekhaya.Imfundvo ivame kwentiwa ngelulwimi lolusemtsetfweni, nobe lulwimi lwemave ngemave, njengesiNgisi.Kwatfolakala kutsi ekupheleni kwemfundvo lesisekelo bantfwana bebangakhoni kufundza kahle nobe kubhala kahle. Labanyenti behlulekaluhlolo ngobe bebangakhoni kufundza nekucondza ticondziso[8]. Emakhono ekufundza bekamancane, ngisho nakulabo bantfwana besikolwa semabanga laphakeme. Emakhono ekufundza nekubhala etikolweni temfundvo lephakeme imfundvo ayizange ibenetise: bafundzi behluleka kufundza nekubhala.Kuvisisa lwati ngenca yekungabi nemakhono ekufundza nekukhuluma emakhono ekubhala.

Kwehluleka kufundza lulwimi lwasekhaya kugcizelela kungalingani lokukhona

Kunesimo lesicinile sekulingana ngekwehluleka kuniketa imfundvo yelulwimi lwasekhaya. Lulwimi lolufundziswa bantfwana ngekhatsi kuvamise kuveta kungalingani lokukhulu kwemphakatsi nobe kungalingani emandleni.Kwenta sibonelo, emacembu etinhlanga letilahliwe alwa kamatima kute atfole ngekwemtsetfo nobe ngekwemtsetfosisekelo.lokucondvwa ngumphakatsi wonkhana. Kwehluleka kuniketa kufundzisa lulwimi lwasekhaya luhlobo lwekubandlulula lolwenta lokuchubekisela embili lokungalingani. Bantfwana labavela etindzaweni tasemaphandleni letiphuyile netilwimi letincane letisemkhatsini kutfola imfundvo lesezingeni lelisetulu, kanye nekutfola ematfuba lamanyenti bantfu labadzala labangakafundzi[1].Bantfwana labanyenti labahlala etindzaweni lapho kukhulunywa khona tilwimi letincane, ikakhulukati labahlala etindzaweni letikhashane, bahlangabetana netinsayeya letinkhulu kutfola imfundvo lesezingeni lelisetulu. Uma ngabe seyivele ikhona.

Kucecesha nekutfumela bothishela belulwimi lwasekhaya

Imfundvo yelulwimi lwasekhaya idzinga bafundzisi labahlanganyela lulwimi nemasiko ebantfwana. Kuphindze kudzinge kutsi bothishela baceceshwa ngelulwimi labalusebentisako ekufundziseni ngekhatsi. Labanye bothishela bangase bangalwati kahle lulwimi nemfundvo, futsi bangabhekana nebumatima ekufundziseni lulwimi lolusembili bona ngekwabo bangalwati kahle nobe bangavela ecenjini lelikhuluma lulwimi loluncane futsi Kukhweshiswa ekufundzeni ngenca yekungabi nelwati lolwenele emathulusi ekucecesha ngelulwimi lwabo.[8] Ngalesinye sikhatsi Kuvisisa kungagucukela etitukulwaneni lapho khona umfundzisi, longazange amcondze kahle umfundzisi wakhe, kwetama kufundzisa umntfwana longavisisi kahle lulwimi.

IMITFOMBO YELWATI

[hlela | edit source]
  1. 1 2 Xhemaili, Mirvan (2013). "The Advantages and Disadvantages of Mother Tongue in Teaching and Learning English for Specific Purposes (ESP) Classes". ANGLISTICUM. Journal of the Association-Institute for English Language and American Studies. 2 (3): 191–195. ISSN 1857-8187.
  2. Milošević, Olja (2019). "The importance of mother tongue maintenance in international schools". Nastava i vaspitanje. 68 (2): 251–263. ISSN 0547-3330.
  3. "The Importance of Mother Tongue - ProQuest". www.proquest.com. Retrieved 2025-05-30.
  4. Paker, Turan; Karaağaç, Özlem (2015-08-03). "The Use and Functions of Mother Tongue in EFL Classes". Procedia - Social and Behavioral Sciences. The Proceedings of the 1st GlobELT Conference on Teaching and Learning English as an Additional Language. 199: 111–119. doi:10.1016/j.sbspro.2015.07.494. ISSN 1877-0428.
  5. bibliotekanauki.pl https://bibliotekanauki.pl/articles/44752815.
  6. Faridy, Faizatul; Syaodih, Ernawulah (2016-11). "Analysis on the Importance of Mother Tongue in Early Childhood". Atlantis Press: 193–196. doi:10.2991/icece-16.2017.33. ISBN 978-94-6252-290-9.
  7. Atkinson, David (1987-10-01). "The mother tongue in the classroom: a neglected resource?". ELT Journal. 41 (4): 241–247. doi:10.1093/elt/41.4.241. ISSN 0951-0893
  8. 1 2 Mohanty, Ajit K. (2008-12-09), "Chapter 7. Perpetuating Inequality: Language Disadvantage and Capability Deprivation of Tribal Mother Tongue Speakers in India", Language and Poverty, Multilingual Matters, pp. 102–124, doi:10.21832/9781847691200-009/pdf?licensetype=restricted, ISBN 978-1-84769-120-0