Kutsengisa ngemtimba Eswatini

Kutsengisa ngemtimba e-Eswatini akukho emtsetfweni, imitsetfo lelwa nkutsengisa kwemtimba kusukela ngemnyaka wa-1889, ngesikhatsi live lase -Eswatini lisavikelwe yiNingizimu Afrika . Kugcinwa kwemtsetfo kubalukhuni,ikakhulukati entindzaweni letifana nasemafemini kanye edvute netindzawo lakuhlala khona temasotja. [1] Emaphoyisa avame kuvala emehlo etindzabeni talabatsengisa imitimba etindzaweni tekutijabulisa ,ikakhulu lapho kunatswa khona tjwala. Kepha kukhona tikhatsi letitsite ngemaphoyisa acinisa sandla semtsefto kubo labatsengisa ngemtimba.
Imphunga Thuli Mswane kanye nema-NGO eNhlangano Yekusekela I-AIDS yase-Eswatini (i-SASO), Licembu Lekusebenta Lekufundzisa Nekumela Tisebenti Tebulili (i-SWEAT) kanye neMkhankhaso Wekutsatsa Tinyatselo Tekwelapha waseMpumalanga (i-TAC) bavumelene kutsi kutsengisa ngemtimba akube semtsetfweni e-Eswatini ,kute kutogunyateka kun semtsetfweni kute lalabatsengisa ngemtimba bavikele ku-HIV, phindze kulawulwe kugwemeke kunabalalisa ligciwane le HIV. .
Kushushumbiswa kwebantfwana ngekwelicasi, kutsengisa umtimba kwebantfwana kanye neligciwane lelingumashayabhuce iHIV tinkinga letikhona kulelive.
Kubuketa konkhe
[hlela | edit source]Kulinganiselwa kutsi bekunebantfu labacishe babe ngu-4,000 labasebenta ngekutsengisa kwemtimba kulelive nga-2015, lebebanebantfu labanyenti kakhulu eMatsapha, eManzini, eMalkerns nase -Ezulwini . Linyenti letisebenti tekuya ecasini banftu bekusuka eveni laseMozambique noma emaSwati . Kubikwa kutsi bantfu labasebenta ngekutsengisa umtimba bayahlukunyetwa futsi baphocelelwa kutsi baye emacansini ngemaphoyisa. Labanye batsengisa ngemtimba ngetikhatsi letitsite baya kulamanye emave, ikakhulukati eMaputo eMozambique, kute bayosebenta sikhashana. [2] Bomake labanyenti nebantfwana bagucukela ekutsengiseni umtimba ngenca yebuphuya.