Phumzile Mlambo-Ngcuka

Phumzile Mlambo-Ngcuka (watalwa mhlaka 3 Lweti 1955) [1][2] ngumuntfu wepolitiki wase Ningizimu Afrika kanye nalobekasisebenti seNhlangano yaMhlabuhlangene, lowaba nguMcondzisi loweNgamele we-UN Women ngesikhundla sebuSekela baNobhala Jikelele beNhlangano yaMhlabuhlangene.Mlambo-Ngcuka waba liSekela laMengameli waseNingizimu Afrika kusukela nga-2004 kuya ku-2008, waba ngumuntfu wesifazane wekucala kubamba lesikhundla futsi ngaleso sikhatsi waba ngumuntfu wesifazane lobekahamba embili emlandvweni waseNingizimu Afrika. Ngesikhatsi sakhe sekuba lisekela lamengameli wase Ningizimu Afrika, wacondzisa tinhlelo tekulwa nebuphuya kanye nekucinisekisa kutsi labaphuyile bayazuza emnotfweni lokhulako. [3]
Imphilo yasekucaleni kanye nemfundvo
[hlela | edit source]Mlambo-Ngcuka watfola idigri yakhe ye bachelor's ku social science kanye nemfundvo ku National University of Lesotho nga 1980, kanye ne degree ye master's ku philosophy ku University of Cape Town nga 2003, lebeyikhuluma ngekuhlela kanye nemigomo yemfundvo. [4] Ngemnyaka wa 2013 waphotfula i doctorate ku Nyuvesi yase Warwick. [ Lomsebenti wahlanganisa kusetjentiswa kwetheknoloji yeselula kwesekela kutfutfukiswa kwebafundzisi emaveni laphuyile ngemitfombo. Watfola i honorary doctorate ku Nelson Mandela Metropolitan University nga 2014.[4]
Kutfutfukiswa kwelusha
[hlela | edit source]Kusuka nga 1981 kuya ku 1983 Mlambo-Ngcuka wafundzisa eKwaZulu-Natal, ngemuva kwaloko watfutsela eGeneva wayosebenta ne World Young Women's Christian Association (YWCA) kusuka nga 1984 kuya ku 1989, njengemcondzisi welicembu lebantfu labasha, lapho asekela khona kwakhiwa kwemisebenti yebantfu labasha ngekhatsi kweluhlelo lwe-UN waphindze wakhutsata imfundvo yekutfutfukisa e-Afrika, e-Asia nase Middle East. Mlambo-Ngcuka bekangumengameli wekucala weNatal Organisation of Women. Ngalesisikhatsi waphindze wasungula waphindze wacondzisa iYoung Women's International Programme.[5]

Kusuka nga 1987 kuya ku 1989 Mlambo-Ngcuka bekangumcondzisi we TEAM, inhlangano lengekho ngaphasi kwahulumende (NGO) eKapa, kanye nekubandzakanyeka nalabasikati labangena emakhaya kanye nemasontfo lakhululekile ase Afrika kwentela kutfutfukisa kutetsemba kutemnotfo kanye nekucondzisa tinhlelo tekucecesha emakhono.[6] Kusukela nga 1990 kuya ku 1992 bekangumcondzisi we World University Service, i-ejensi yekusekela ngetimali, kanye nekubandzakanyeka ekuphatfweni kwemali leniketwe tinhlangano tekutfutfukisa ngema-ejensi ekutfutfukisa ahulumende ase Sweden nase Switzerland. Wacala waphindze waphatsa inkampani yakhe yekubonisana, iPhumelela Services, ngemnyaka wa 1993 na 1994.[4]
Umsebenti wepolitiki wavelonkhe
[hlela | edit source]Lilunga lePhalamende
Nga 1994 Mlambo-Ngcuka waba Lilunga lePhalamende, wahola Likomidi Letemisebenti Yahulumende. Bekangundvunankhulu weLitiko Letekuhweba Netimboni (DTI) kusukela nga-1996 kuya ku-1999, ngalesosikhatsi uphindze abe lilunga lelisungula iGuguletu Community Development Corporation. Kusuka ngemnyaka wa 1997 wasebenta njengelilunga lelikomidi leliphetse lavelonkhe le African National Congress (ANC), kanye nekuba ngusihlalo wesifundza we ANC Western Cape.[2]
Mlambo-Ngcuka bekangundvunankhulu wetimbiwa nemandla kusukela nga June 1999 kuya ku June 2005. Ngalesisikhatsi bekangumuntfu lobekachuba inchubomgomo yahulumende yekusungula iNew Order Mining Rights leyaphetsa sikhatsi lapho khona tinkampani letinkhulu temayini lebeticondzisa cishe yonkhe imikhumbi yemayini yase Ningizimu Afrika, tikhona kubamba emalungelo etimayini ato ngalokuphelele. Inchubomgomo yaMlambo-Ngcuka 'yekusebentisa noma kulahlekelwa' kwakha simo lapho emalungelo etimayini atfolakala kulicembu lelisetulu lebantfu kufaka ekhatsi bantfu labamnyama lebebahluphekile ngaphambilini. Wasebenta njengeNdvuna yeTebuciko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji kusuka ngenyanga yeNdlovana kuya kunyanga yeNdlovana nga 2004.
Lisekela laMengameli
[hlela | edit source]Lisekela laMengameli wase Ningizimu Afrika Phumzile Mlambo-Ngcuka abeka inkhulumo eSikolweni seTsinghua University's School of Public Policy and Management ngebudlelwane beSino-South Africa nga 2007.
Mhlaka 22 Inhlaba 2005, Mengameli Thabo Mbeki wamkhetsa kutsi abe lisekela lamengameli wase Ningizimu Afrika, ngemuva kwekukhipha Jacob Zuma kule sikhundla ngeliviki lelengcile. Umyeni waMlambo-Ngcuka, Bulelani Ngcuka, bekaphetse i-National Directorate of Public Prosecutions yase Ningizimu Afrika ngaleso sikhatsi futsi bekabekwa licala lekulwa nebugebengu lobuhleliwe. Bekungu-NDPP leyakhetsa kutsi kuletfwe licala lebugebengu kuZuma. Zuma utsi letinsolo timelene naye futsi tinetizatfu tepolitiki. Masinyane ngemuva kwekubekwa kwakhe, wabhajwa ngema supporter a Zuma embutsanweni eKwaZulu-Natal, intfo lebeyingakaze isakazwe ngumsakato wemphakatsi, iSABC, lokwaholela ekutseni asolwe ngekutsatsa luhlangotsi. [7] Nga-Agasti 2005, abekhuluma ngekuncipha kweluhlelo lwekuntjintja kwemhlaba lwe-Willing Buyer Willing Seller eNingizimu Afrika, watsi iNingizimu Afrika ingafundza ngekuntjintja kwemhlaba eZimbabwe. Loku kwabanga kukhatsateka futsi kwalahlwa ngulabangaphansi kwahulumende.[8]
imitfombo lwati
[hlela | edit source]- ↑ Archived 7 December 2012 at the Wayback Machine, South African Government Information.
- 1 2 Phumzile Mlambo-Ngcuka | South African History Online
- ↑ Phumzile Mlambo-Ngcuka | World Bank Live
- 1 2 3 "404 - Page not found | UN Women – Headquarters". Archived from the original on 2015-07-01. Retrieved 2025-08-19.
- ↑ "The Daily Impact: UN Women Taps Former South African Leader". Impact. 11 July 2013. Retrieved 9 September 2016.
- ↑ https://www.sowetanlive.co.za/news/south-africa/2018-03-12-ramaphosa-opens-up-to-phumzile-mlambo-ngcuka/
- ↑ Mofokeng, Moffet (19 August 2006). "How a lone cameraman 'dented' SABC's credibility". Mail & Guardian. Retrieved 12 October 2006.
- ↑ IOL: News for South Africa and the World