Tepolitiki taseSwatini

From Wikipedia

 

Live laseSwatini lingumbuso lobuswa bukhosi ngalokuphelele, lelinemtsetfosisekelo kanye nemtsetfo wesiSwati kanye nemasiko.[1][2] Inhloko yelive yinkhosi nobe iNgwenyama (lit. Lion), nyalo lelibitwa ngekutsi yiNkhosi Mswati III, lowahlala esihlalweni sebukhosi nga-1986 ngemuva kwekufa kwababe wakhe iNkhosi Sobhuza II nga-1982 kanye nekubusa sikhashana kwendlovukazi. Ngekusho kwemtsetfosisekelo waseSwatini, inkhosi kanye nengwenyama luphawu lwebunye kanye nekungapheli kwesive saseSwatini.[3] Ngekwelisiko, inkhosi ibusa kanye namake wayo nobe lomunye umkhosi, iNdlovukati (lit. Indlovu Lensikati). Lomunye bekatsatfwa njengenhloko yekwengamela umbuso bese kutsi lomunye abe ngumholi wakamoya kanye newesive, lonemandla mbamba lalingana nalawo enkhosi, kepha ngesikhatsi sekubusa sikhatsi lesidze kwaSobhuza II indzima yeNdlovukati yaba ngulengokomfanekiso. Inkhosi ikhetsa ndvunankhulu losuka kusishayamtsetfo iphindze ikhetse linani lelincane lalabatwauba tishayamtsetfo kuwo omabili emakamelo eLibandla (iphalamende), ngelusito lwemkhandlu webeluleki. Inkhosi ivunyelwe ngumtsetfosisekelo kutsi ikhetse lamanye emalunga ePhalamende ngenca yetimo letitsite letikhetsekile. Letimo letikhetsekile tiphatselene netakhamuti lokungenteka kutsi tilahlwe bantfu ngesikhatsi selukhetfo nobe tingazange tingene njengebantfu labangakhetfwa. Loku kwentiwa kute kulinganiswe imibono ephalamende. Tintfo letikhetsekile letitsandvwako kungaba bantfu bebulili, luhlanga, labakhubatekile, umphakatsi webhizinisi, umphakatsi wemmango, tati, tikhulu nalokunye. Sigungu Lesiphetse sinemalunga langu-30, lamanye awo akhetfwa yinkhosi ngekuncoma kwemkhandlu webeluleki kantsi lamanye akhetfwa sigungu lesincane. Indlu yeSigungu inetihlalo letingu-65, letingu-55 tato tibekwe bameleli labakhetsiwe labavela etifundzeni letingu-55, kantsi letingu-10 tikhetfwa yinkhosi ngekuncoma kwemkhandlu weteluleko. Ummeli jikelele ulilunga lelisemtsetfweni. Kukhetsa kwentiwa njalo ngemuva kweminyaka lesihlanu.

Umbuso Wemakhosi[hlela | edit source]

Njengobe kushiwo ngumtsetfo nemasiko emaSwazi, inkhosi inemandla lamakhulu ekuphatsa, kushaya umtsetfo, kanye nekwehlulela. Ingwenyama (libhubesi) ngumholi lochamuka ebukhosini, ubusa live, ngelusito lwemkhandlu wetindvuna kanye nesishayamtsetfo savelonkhe. Indlovukati (unina wenkhosi) uphetse emasiko esive, futsi usebenta njengembusi nangabe umlingani wakhe ingwenyama ishona futsi indlalifa ingakenti emasiko ebukhosi ebudzala nobe ingasebenti. Nangabe make wenkhosi angasaphili, lomunye webafati benkhosi angenta umsebenti wendlovukati. Endzabeni yaSobhuza II, gogo wakhe, iNdlovukati Labotsibeni Mdluli bekangumbusi kusukela ngesikhatsi akhetsa indlalifa yemntfwana ngemnyaka wa 1899 ngemuva kwekushona kwababe wakhe Bhunu kwate kwaba ngulapho atfola emandla laphelele ngemnyaka wa 1922, ngesikhatsi make wakhe Lomawa Ndwandwe aba yindlovukati. Ngekuhamba kwesikhatsi ekubuseni kwakhe lokudze, labanye bafati labatsatfu baba yindlovukati lendzala; lapho indlovukati ishona, lenye beyikhetfwa emkhatsini webafati bakhe labadzala.

Inkhosi kanye nendlovukati babusa ndzawonye ngekwemfundziso, futsi benta njalo kwate kwaba sikhatsi sekubusa kwa Sobhuza II. Ngaphambi kwekwakhiwa kwemakholonisi, indlovukazi lendzala beyisebenta njengentfo yekucindzetela emandla enkhosi ngekucondzisa kwayo ngalokucondzile lamanye emabutfo emasotja kanye nekucondzisa imitsi yekwenta imvula kanye nemisimeto. Waphindze wadlala indzima lebalulekile emcimbini wesintfu weNcwala wanjalo ngemnyaka lohlanganisa siphetfo senkhosi kanye nesive ndzawonye. Inchubomgomo yaseBrithani kanye nemandla ebuntfu baSobhuza II kwabuyisa emandla enkhosini kwawakhweshisa endlovukazini lendzala ngesikhatsi sekubusa kwayo sikhatsi lesidze.

Ngesikhatsi sekulwa lokumatima ngemuva kwekufa kwaSobhuza II, iNdlovukati yasitwa yinkhosana Sozisa Dlamini, umuntfu lomtsetfosisekelo kanye nelibandla. Wase uyasuswa esikhundleni futsi make wendlalifa, nyalo iNkhosi Mswati III, waba yindlovukati ngaphambi kwekutsi atsatse bukhosi. Ngekuhamba kwesikhatsi, loMtsetfosisekelo wabuyeketwa kute kuniketwe kutsi lapho indlovukati lebabmbe kubusa kanye nemuntfu logunyatiwe bangavumelani ngunobe nguyiphi indzaba, lendzaba itawutfunyelwa ku-Bantfwabenkhosi (tinkhosana) kanye netikhulu.

Inkhosi, ngekusho kwemtsetfosisekelo lomusha, iphindze ibe nguKhomandane Lomkhulu weMabutfo ekuvikela kanye naKhomishane wemaphoyisa. Yena kanye nendlovukati banekuvikeleka emtsetfweni.

Kulandzelana kwebantfu labadvuna[hlela | edit source]

Kulandzela kukhetfwa ngekuya kwesikhundla senina walongaba yinkhosi. Indlovukati ikhetfwa yi-Royal Council ngemuva kwekufa kweNkhosi; utawuvela emndenini longasondzelani noma longakahlobani. Emkhatsini we walabaphakeme, umfati wekucala akasuye umfati loyinhloko - umfati wesibili lonemlandvo lophakeme utawutsatsa indzawo yekucala. Umndeni wasebukhosini, bakaDlamini, awushadani wodvwa; iNkhosi ihlala iyakaDlamini, iNdlovukati ayikukaze yaba yakaDlamini. Inkhosi ayilandzelwa babhuti bengati. Ungu "Nkosi Dlamini" futsi kulindzeleke kutsi ahlanganise sikhundla sakhe ngekukhetsa bafati kuto tonkhe tinhlangotsi temphakatsi. Kulinganiswa kwemandla kusemkhatsini weNkhosi kanye neNdlovukati. Umkhandlu wasebukhosini udlala indzima lebalulekile ekukhetfweni kwemlandzeli wesihlalo sebukhosi. Lokunyenti kwalomkhuba kuhlala kuyimfihlo (noma kungakancunywa) - kepha kunemahemuhemu ekutsi inkhosi lensha kumele ibe ngulengakashadi, futsi ivame kuba ngumntfwana lomncane. Bafati bakhe babalulekile.

Kutsatsa sitsembu[hlela | edit source]

Bafati lababili bekucala benkhosi yaseSwatini ikhetselwa beluleki besive. Laba lababili banemisebenti lekhetsekile emicimbini futsi emadvodzana abo angeke atfole bukhosi. Umfati wekucala kumele abe lilunga lemndeni wakaMatsebula, wesibili wemndeni wakaMotsa. Ngekwelisiko, angashada kuphela netintfombi takhe ngemuva kwekutsi tikhulelwe, tikhombisa kutsi tingaba netindlalifa. Kuze kube nguleso sikhatsi, babitwa ngekutsi ngemaPhovela.

Indlela Yekuphila[hlela | edit source]

INkhosi Mswati III ivame kugcekwa ngekuphila kwayo lokubukhatikhati esiveni lesinemaphesenti lacishe abe ngu-34 ebantfu labangasebenti, cishe emaphesenti lacishe babe ngu-70 laphila ngemali lengaphansi kwe-dollar ngelilanga futsi nemaphesenti lalinganiselwa ku-35 ebantfu labadzala labaphetfwe yi-HIV, lokungulenye yetilinganiso letiphakeme kakhulu emhlabeni wonkhe tekungenwa yi-HIV. Timoto takhe letinhle kanye netigidzi letisetjentiselwa kuvuselela tindlu temakhosikati akhe lamanengi tibekwe njengetibonelo. [citation needed]

Ligatja leliphetse[hlela | edit source]

Ngalokuvamile, nomakunjalo, emandla enkhosi aniketwa ngekusebentisa indlela yekusebentisa imitsetfo lemibili: imitimba yesimanje kanye nemitsetfo, lefana neKhabhinethi, kanye netakhiwo tahulumende letiyincenye yemasiko. Kwanyalo, iPhalamende inetindzawo letingu-82 teNdlu yeSigungu (emalunga langu-55 akhetfwa ngekukhetfwa sive; i-Attorney General njengelilunga lelisemtsetfweni; labalishumi bakhetfwa yinkhosi kanye nebafati labane labakhetfwe kuleso naleso sifundza) kanye netindzawo letingaba ngu-30 teSigungu (emalunga lalishumi akhetfwa yiNdlu yePhalamende, kantsi langemashumi lamabili akhetfwa yinkhosi, lokungenani ihhafu yabo kumele kube bafati).

Emacembu epolitiki kanye nekuhlanganyela[hlela | edit source]

Emacembu etepolitiki avinjelwe ngumtsetfosisekelo lowamenyetelwa mhlaka 13 Imphala 1978.[4] Umtsetfosisekelo lomusha awutsatsi imisebenti yelicembu njengaleyo lefanele kantsi inkhululeko yekuhlangana ivikelekile.

Ingcikitsi yemiphumela yelukhetfo lweSigungu Savelonkhe sase-Eswatini mhlaka 20 Inyoni 2013
Emalunga Tihlalo
Lakhetfwe etinkhundleni 59
Umshushisi Jikelele 1
bafati labakhetfwe esifundzeni ngasinye 4
Emalunga lakhetsiwe 10
Linani leliphelele 75

Tikhombo[hlela | edit source]

  1. "Governance". www.gov.sz. 
  2. "Swaziland: Africa's last absolute monarchy". Deutsche Welle. 2014-07-14. Retrieved 2014-10-19. 
  3. The Constitution of The Kingdom of Swaziland Act, 2005, Chapter 1, Section 4(2)
  4. "Archived copy". Archived from the original on 2013-11-02. Retrieved 2013-10-31.  Unknown parameter |url-status= ignored (help)

Ema-link langaphandle[hlela | edit source]