Tilwimi letingekho emtsetfweni

Tilwimi letingekho emtsetfweni tiye tibangelwe kuhlangana kwemave lahlukahlukene. esikhatsini lesinyenti letilwimi tisetjentiswa njengetilwimi tekuchumana noma letenta kubelula kuchumana emkhatsini kwebantfu lababili noma getulu kutsi bakhone kukhulumisana ngendlela lelula. esikhatsini lesinyenti kuye kube kuhlangana kwebantfu labakhuluma tilwimi letehlukene ngekwemisebenti noma kubungata imicimbi letsite. sibonelo: Libhola letinyawo.
Luhlobo lweulwini kanye nenchazelo yalo
[hlela | edit source]sifanakalo
[hlela | edit source]Lolu lulwimi lolungekho emtsetfweni. imvamisa lisetjentiswa eNingizimu-Africa. Kadzeni linyenti lebantfu baseNingizingi-Afrika belisebentela badzeshi. Loko kwenta kutsi bagcine bangasakhulumi lulimi lwabo ngoba bebangeke bakhone kuvana. Ngaleyondlela bekufanele bachamuke nelwabo lulwimi lolusha lolutoyenta kutsi bakhone kuvana nalabadzeshi, lelo lwimi kwaba siFanakalo. siFanakalo kwakungilo lulwimi lokuchumanisa belumbi nebantfu bemdzabu lababesenta kubo. Sifanakalo besingagcini kuphela ekusetjentisweni bantfu bemdzabu labasebentela badzeshi besiphindze sisetjentiswe bafana labasenta engadzeni kungako besiphindze satiwe ngekutsi "silunguboy". Sifanakalo sasinemagama lahlukahlukene longasibita ngawo lelinye lawo "silololo" Kwakutsiwa Silolo ngobe losebentisa sifanakalo uvame kusebentisa sakhi l0 kanye nesento sibonelo: "Yena lofuna yena lomali". Kwakheka kwesifanakalo siye sivete letinye timphawu leticishe tifane netesiSwati. Tibonelo : Gibela imoto. Gibela yena lomoto. Lulwimi lolwemukelekile esiveni ngulolu lolusetjentiselwa kufundzisa nekwendlulisela emasiko etitukulwaneni. Sifanakalo-ke lulwimi lolucale nakufika badzeshi kuleli. Kulahleka kwemagama kuya ngaseluhlelweni lweSiswati. Lolulwimi lwafika nebadzeshi esiveni semaswati, alemukela maswati ngoba bafuna imisebenti futsi ayikho lenye indlela labebangayisebentisa kuchumana nabo ngoba linyenti lebantfu labadzala alikafundzi kutsi bangasebentisa Singisi. Lolulwimi lwenta bantfu besive semaswati bakhohlwa ngemasiko kanye nelulwim lwabo lwemdzabu.[1]
Lulwimi sigodzi
[hlela | edit source]Lolu luhlobo lwelulwimi lolwakhekea ngekuhlangana kwetive letehluke ngemasiko, imihambo, lulwimi nemikhuba. Letive tihlangana ngetinhloso letihlukahlukene letinye tato tichazihle endzimeni yekucala. Lulwimi lwesigodzi luhluke kakhulu elwimii lolusemtsetfweni ikakhulukti tukwendlela lebaphimisa ngayo emagama. Empeleni lolulwimi lwesigodzi kuba lulwimi lolusha lolusetjentiselwa kuchumana lisiko leSiswati alisabe lisatiwa ngobe kwentiwa emasiko etive Ietehlukene futsi nenhlonipho Iemumetfwe Iulwimi IweSiswati, ingabe isabonakala. Lulwimi lwesigodzi akusabi Siswati Iesihlobile.Kuyekube khona tintfo letingamukeleki eSiswatini kepha tukwelulwimi lwesigodzi tibonakale timukelekile lokufaka ekhatsi titilo. Sitfola nekutsi bantfu balolulwimi baye basebentise emagama latsite kantsi ngeSiswati mbamba asuke asachaza inhIamba. Tinkholo kanye nelulwimi lebantfu labakhuluma lulwimi sigodzi tihlukile kakhulu ngoba akusibo bantfu labaphuma eveni lelilodvwa kodvw baphuma emaveni lahlukahlukene.Labantfu baphila timphilo letehlukene. [2]
Lulwimi lwabotsotsi
[hlela | edit source]Lulwimi lwesitsotsi Lolu luhlobo lwelulwimi lolungekho emtsetfweni futsi imvamisa lisetjentiswa kakhulu emadolobheni lapho kuhlangana khona insha lesazama ematoho. Bantfu labasebentisa lolulwimi ngulabo Iabese balahlekelwe buntfu nemasiko abo. . Tive Ietinyenti Ietimnyama takuleli lase Ningizimu-Afrika talahlekelwa lulwimi Iwato, nemaSwati nawo alahlekelwa lulwimi lweSiswati lolugcwele inhlonipho. Kulesinye sikhatsi bantfu labakhuluma lolulwimi ngulabo labenta tintfo letingasikahle lokufaka ekhatsi bugebengu, inhloso yalolulwimi bekukutsi nangabe bakhuluma bangeviwa ngemaphoyisa. [3]
Empeleni kulapho kwavela khona kutsi imimmango leyayisebentisa lolulwimi, kuhlonipha imphilo yemuntfu nemasiko esive, yintfo lebengasanakwa kangako. Lesimo siphindze sabbebhetsekiswa nangebantfu bemdzabu Iababesuka emakbaya bayewufuna umsebenti emadolobheni lamakhulu, ikakhulukati eJozi.Loko kwaholela ekutseni kube nalesitukulwane sasedolobheni lesingati ngemvelaphi yaso nemasiko. Lolulwimi kulisasetjentiswa nalomuhla, kodvwa imvamisa alisasetjentiswa emadolobheni kuphela liphindze lisetjentiswe kakhulu ngemajaha lasemancane nangabe bahlangene kudlalwa imidlalo labacitsa ngayo lusuku. [4]
IMITFOMBO YELW
[hlela | edit source]- ↑ https://uzspace.unizulu.ac.za/server/api/core/bitstreams/bd8730d4-6a5e-4134-870d-1632ab652c3f/content
- ↑ https://anthrosource.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1525/aa.1966.68.4.02a00040
- ↑ Lolu lulwimi lolukhulunywa bantfu bekufika.<ref>"Silulu SemaSwati". Lectio Publishers (in English). Retrieved 2025-04-23.
- ↑ https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00020184.2018.1480847