Tinhlobo tetifo eSiswatini
Tinhlobo tetifo tinyenti lakhulu letikhonangaphasi kwemtfunti welilanga, kepha lapha sitawubuka letiltiladzelako .
Emafufunyane
[hlela | edit source]Umuntfu usuke aphoswengetive. Tinyakataemtimbeniwakhe. Timunya ingati tidle nekudlalokusemtimbeni wakhe. Ngekuchubeka kwesikhatsi tenta umcondvo wakhe uphitsane, agcine asaphila njengeluhlanya. Ugcina akhuluma yedvwana. Labo labaphilile baye batsi ukhuluma vedvwo, kantsi vena usukeakhulumanetivelafakwetona.Tangoma tiye tisebentise loku ekulapheni loyomuntfu: Kumhlantisa, kumfutsa, kumchaphisa ludzengelo, kumbhunyisela ngetinyamatane letinemandla nekungena liphungulo.[1] Konkhe loko kwenteka ngemuva kwekulandza, kutsebula noma kubuyisa sitfunti sakhe. Tindlela tekwelapha loyomuntfu kumele tisentjentiswe tinyanganyanga futsi tiguculwe njalo ngemuva kwemaviki lamabili. Uma lamafufunyaneasamudlekakhulu loyomuntfu, usuke angasenayo ingati leyenele. Kulapho-ke kudzingeka kubambisana kubodokotela besilungu netangoma. Uphutsa lekumele Iingentiwa uma kwelashwa umuntfu lonemaufunyane kumgatatinhlanga ngobe loko kwenta kutsi titinte emtimbeni.[2] Kantsi futsi njengoba anengati lencane kumgata kungabangakutsi kuphume naleyongatanalesele. Uma kwelashwa amafufunyane kuye kusetjentiswe tinyamatane letehlukene nemitsi lefana nalena: luhlunguhlungu, umsilawengwe, umpentjisi, naleminye.[3]
Sidliso
[hlela | edit source]Sidliso sifakwa ngebatsakatsi kumuntfu ngetindlela letimbili:
• Kutselelwa butsiekudleni; kanye
• Nekufuntwabutsiemaphusheni bomoyalababi.
Kudla sidliso ngaloku lokubalwe kwaba kwesibili, akunamandla la lamakhulu ekubulala umuntfu. Lodlisiwe uyakwati kugijima ebelaphini asheshe alutfole lusito. Emandla esidliso sasemaphusheni mancane, akefani newekutselelwa ekudleni ngobe lapho kudaleka lomkhulu umonakalo. Umalowomuntfu adliswe ngesibindzi sengwenya nebuchophobentulo usindzangenhlanhla.[3] UshaIingekhatsi, konkhe kubeticucu. Tangoma tisebentisa imitsi yekuhlanta ngenhloso yekukhipha sidliso nemboziso lesetjentiselwa kubolisa ticucu letisele emtimbeni tesidliso. Kubuye kusetjentiswe imitsi lehambisa slsu, igeze nemitsambo nemiva. Lubisi luye lububambebutsi bungasebentinjengobekuhlelebentibabo. Sidliso selashwa ngekusebentisa imitsi lehambisanako lefanana nelihlalanyatsi, gcumugcumu, sehlulamanye, naleminye. Ngemuva kwaloko bese kulandzela imitsi leguculako nalelwa nemagciwane emtimbeni.
Inyongo lenyenti
[hlela | edit source]Uma inyongo iyinyenti emtimbeni wemuntfu iba yingoti. Umuntfu lophetfwe yinyongo uvaemakhatanakushisaeve kushisa nakubcndza. Umtimba ushona phosl, uhlale udziniwe kube sengatsi bekwentiwa umsebenti lomkhulu. Uma ize yacitsekela ngekhatsi emtimbeni, kuyenteka lowomuntfu awufulatsele lomhlaba. Uma inyongo iyinyenti kakhulu kumuntfu uye abe nemaphupho lornobl, umtimba uhlala ubuhlungu ikakhulu inhloko nesisu. Tangomatisebentisaumutsilowatiwangekutsisigibanyongoekuhlantiseni loyo lophetfweyinyongo. [4]lye iphume nematseketseke ative aphilile loyo abehlantiswa.
Ematfumba
[hlela | edit source]Kuye kwenteke umuntfu amilwe ngematfumba etindzaweni letinyenti letisemtimbeni. Ematfumbalawaasuke akhombisakungcola nembewu lengekhatsi emtimbeni. Ematfumba ahambisana nesikhumba lesibi lesibonakala ngemachuchumbana lavela ettrnboljenl letincane tesikhumba. Kuye kudzingeke kutsi kuliwe nembewu yawo ngekhatsi embikwekutsi kusefjentiswe imitsi yekugeza nekuhlikihla. Acala ngekutsi kube tilonjana letincaneletiya ngekukhulatigcinetitilondza letinkhulu letigcwele bovu. TIyabhamuka tivuleke tiphume bovu nengati. Uma kwelashwaematfumbakuye kudzingeke kutsi kunakwe imitsambo nengati kucala embikwekubuka ematfumba.[2] Kufuneka timbita tengati netemitsambo kucolo, bese kusenentiswc kwekugcobisa. Leminye imitsilelungisa ingati ngulenalelandzelako: Gwejelobuyeatiwe ngekutsi ngugweje lobovu lonjengenfolwane. TImphandze talomutsi tiyabiliswa bese kuhlantwa ngato ngenhloso yekulungisa ingati, kususa ematfunti lamabi nekungcola lokusemtimbeni. Imitsi leguculako njengengwavumaemazombe, bhubhubhunaleminye iyelekelela ekucedzeni imbewu yengati lembi lebangela ematfumba. Kuye kube kuhle kutsi kusetlentiswe netimbita letikhiphanako letakhiwe ngemtfombotsi, umhlonhlo, vutsane, naleminye.[5]
Umkhuhlane
[hlela | edit source]Kuyekubekukhwehlela lokunakashelakokugcinekuphumeingati. Sifuba siyesibe buhlungu. Etimphumulweni kuphuma emafinyila. Imitsiyemkhuhlanengulena:Iikhatsato,umhlonyane, Iiboza,imbabazane, sibhaha, umnyamatsi, naleminye. Ukhatsato kusentjentiswa timphandze tala leticedza kucinana kwesifuba nebuhlungu besisu. Ukhatsato ngulomunye wemitsi lobuye watiwe ngekutsi silungisongati. Umhlonyane kusetlentlswo emacembe awo. Ucedza kuluma kwesisu. Uvuselela kusebenta kwemitsambo yengati. Uvula inhlitiyo itsandze kudla. Ulwa nenyongo esibindzini nasemtimbeni wonkhe. Uboza kusetjentiswa emacembe awo. Ulacedza tilondza temkhuhlane nekuntjintjantjintja kwesimosemtimba sekubandza nekushisa. imbobazane ngumutsi loluma kakhulu lowelapha sifuba, tifo leticedza emandla naletilwa nemiva nemitsambo. Sibhaha kusentjentiswaemagcolo etimphandze kutsambisa sifuba nekucedza tilondza letingekhatsi emtimbeni ietibangelwa umkhuhlane. Emagcolo emnyamatsi kuyahlantwa ngawo kukhishwe silungulelo, tlphukuphuku letikhwehlela nekuncamula sisu lesihambisanako. Akusiyo lena kuphela imitsi yemkhuhlane leyatiwako, kepha lapha kubalwe imitsi lembalwa lebevtsetlentlswo bokhokho futsi lesasebenta nalamuhlakwelapha umkhuhlane.[1]
imitfombo yelwati
[hlela | edit source]- 1 2 Traditional classification of common diseases by Bapedi of Limpopo Province, South Africa | African Journal for Physical Activity and Health Sciences (AJPHES)
- 1 2 content
- 1 2 content
- ↑ 11.pdf
- ↑ Traditional classification of common diseases by Bapedi of Limpopo Province, South Africa | African Journal for Physical Activity and Health Sciences (AJPHES)