Jump to content

Tintfo letibangela kutsi iNingizimu Afrika ibe netinhlobonhlobo tetintfo letiphilako

From Wikipedia
Inyoni lehleti esihlahleni seMopane leku-Savanna Biome

[1] INingizimu Afrika inekuhlukahlukana lokukhulu kwetintfo letiphilako, futsi ngekusho kwa Ronell Klopper, ihlonishwa mhlabawonkhe njengelive leligcwele tinhlobonhlobo tetintfo letiphilako leligama leliniketwa emave lanesibalo lesikhulu setinhlobo temhlaba kanye nelinani lelisetulu letinhlobo letindzawo [2]. Lokunhlobonhlobo kwetintfo letiphilako kulelive kungabangwa kuhlanganiswa kwetintfo letehlukene, letifaka ekhatsi indzawo, simo selitulu, kanye netintfo letigucukako.

Ngendzawo, iNingizimu Afrika ifaka tinhlobonhlobo tetindzawo, tinhlelo temvelo kanye netindzawo tekuhlala letiniketa indzawo yekuhlala kanye netindzawo tekukhula kwetinhlobo letehlukene tetinhlobo. Letitintfo temhlaba tihambela kusuka kumagcuma lamakhulu, emathafa, tintsaba letisetulu letifana netintsaba te Drakensberg, kanye nemathambha lacijile kuya etindzaweni letomile, tindzawo letomile letise karoo, emahlatsi lanetjani lobuningi, tindzawo letidze tasemnceleni wemanti, kanye nemifula lefana neMfula we Vaal[3].

Letindzawo letehlukene tinetimo letehlukene temvelo futsi titfolakala etindzaweni letehlukene kulelive. Loku kuniketa kwesekela futsi kuvumela kukhicitwa kwetinhlobo letehlukene kulo lonkhe lelive, ngaleyondlela kukhulisa kwehlukahlukana kwetintfo letiphilako kulelive kanye nekuhlangana kwato.

Sikhatsi sasebusika kanye nesehlobo kuletsa tinhlelo letehlukene tekucindzeteleka kulelive, lokutsintsa simo selitulu kanye nelinani lemanti kanye nemvula leliwatfolako

lelive. Loku kwenta kutsi kubonakale kutsi ngutiphi tinhlobo tetilwane kanye netinombolo tato letingaba khona endzaweni letsite. Sibonelo, busika lobumantana kanye nelihlobo lelomile kusekela i-fynbos biome, lehlanganisa 40% wetimbali talelive. Lesikhatsi sasehlobo kanye netimvula tisekela iSavanna biome, lekunguyona biome lenkhulu futsi lekhicita kakhulu kulelive lenetinhlobo tetitjalo letingetulu kwa 5700. Letibonelo tikhombisa kutsi simo selitulu sinemtselela muni kulokuhlukahlukana kwetintfo letiphilako taseNingizimu Afrika. Kuvela kwemvelo kusho kugucugucuka ngekuhamba kwesikhatsi. I-Afrika kanye nemhlaba wonkhe, sekuntjintje kakhulu. Onkhe lamavekati ake ahlangana akha i-supercontinent lebitwa ngekutsi yi-Pangea, leyaphela kancane kancane eminyakeni leyendlulile, lokwabangela kutsi lamavekati ehlukane.

Loku kuhamba kwabangela kuhamba kwemapuleti emhlaba, futsi loko kuhamba kwaholela ekwakhekeni kwetintfo letiningi temhlaba letifana nemathambeka, tindvundvuma temhlaba, kanye nemathambeka lakhukhuliwe, lokwasitwa tinhlobo letehlukene temhlabatsi kanye netindlela temvula, kwaba likhaya letinhlobo letiningi futsi kwaniketa ematfuba ekukhulisa letinye, kwaholela etindzaweni letehlukene kanye netindzawo temvelo[4]. Lokugucuka kwemhlaba nako kwashiya iNingizimu Afrika netinhlobo letadzinga kutivumelanisa netimo kanye nekukhula, lokwaholela ekukhuleni kwetinhlobo letehlukene kanye naletindzawo.

Tibonelo tetinhlobo tetitjalo ku Savanna Biome:

[hlela | edit source]
  • Baobab
  • Mopane
  • Umhlanga Wemakamela

Tikhombandlela

[hlela | edit source]
  1. https://en.wikipedia.org/wiki/User:Sabusiswa_Nkmabule/sandbox#cite_note-8
  2. https://journals.co.za/doi/10.10520/EJC89813
  3. https://en.wikipedia.org/wiki/Vaal_River
  4. https://www.britannica.com/place/Pangea/Relevance-to-tectonic-theory