Jump to content

Umtselela wemfundvo ekutfutfukiseni umuntfu

From Wikipedia
Tindlu tesimanjemanje

Kutfutfuka kungasho kusuka kwentfo ezingeni tsite iye kulelinye imvamisa ngebuncono. Umuntfu-ke uyanaka kutsi bantfu banelimuva labaye bangene esikolweni besuka kulo.[1] Limcoka lelo limuva ngoba livete yena umuntfu. Liba ngulelelingiko lelimuva ngalokusemacinisweni nje. Lelelingiko limuva lemuntfu asikho sidzingo sekutsi loyo muntfu angalivuma noma aliphike. Ngikusho loku ngoba kulivuma nekuliphika limuva lakhe umuntfu akusimcoka kakhulu futsi akuvami kumsita kakhulu. Lokungamsita kutsi wentani ngalo. Lelimuva liyinsukaphi yakhe umuntfu latakwakhela kuyo likusasa lemphilo yakhe. Utawutsatsa sinyatselo sakhe sekucala lesiya embili abe eme kulensukaphi. Lokungamangalisa nje kutsi eme kulensukaphi yakhe angabonakali acatfuta, acatfuta, aphindze acatfute aze eme yedvwa.


Imfundvo-ke imtsatsa kulensukaphi yakhe umuntfu imvetele ematfuba lokungenteka atikhandze asawabambile; amjike embili. Kuyinakisisa imfundvo umuntfu afundzisise atimisele kungamenta aphumelele ngalokutawenta ematfuba amvulekele ngendlela leyenta alivalelise lelimuva leliyimvelaphi noma insukaphi yakhe. Imfundvo ingagucula indlela umuntfu labuka ngayo tintfo. Kulokuyigucula kwayo indlela yakhe yekubuka tintfo umuntfu, imfundvo ibuye imente aliphucule lelimuva lakhe. Loko kungafaka ekhatsi kutfutfuka kwetindlu ekhaya, kubancono kwekuhlalisana nekuphilisana nebantfu, kwetfula tindlela lesetisembili telusito letingafaka ekhatsi kufaka emabhuloho, emanti lahlobile nemigwaco. Naye lucobo umuntfu wakhona angatfola umsebenti lawufundzele lawenta ngekwekuceceshwa kwakhe eluhlangotsini lwemfundvo yakhe. Leyansukaphi yakhe nalelinyalo lakhe ete kusafanana.

Umtfombo welwati

[hlela | edit source]
  1. Havighurst, R.J., 1953. Human development and education.