Imfundvo yaseSwatini

From Wikipedia

Imfundvo eSwatini ifaka ekhatsi imfundvo yangaphambi kwesikolwa, yesikolwa semabanga laphansi, yesikolwa semabanga laphakeme kanye nalasetulu, imfundvo leyetayelekile kanye nekuceceshwa (i-GET), kanye nemanyuvesi kanye nemakolishi asezingeni lelisetulu.

Imfundvo yangaphambi kwesikolwa ivame kuba yebantfwana labaneminyaka lesihlanu nobe ngaphasi. Imfundvo yasesikolwa semabanga laphansi icala kubantfwana labaneminyaka lesikhombisa budzala, ekupheleni kwaloko bafundzi batsatsa luhlolo lwesitifiketi sesikolwa semabanga laphansi. Sikolwa semabanga laphansi silandzelwa sikolwa semabanga laphakeme lesincane lesineminyaka lemitsatfu. Iminyaka lemibili yekugcina yesikolwa semabanga laphakeme iholela ekucecesheni kwangaphambi kwekuya enyuvesi. Luhlolo lwekugcina lwesikolwa yi-Swaziland General Certificate of Education (SGCSE) noma i-International General Certificate for Education (IGCSE). Tikolwa letimbalwa tiniketa i-AS kanye ne-A-levels noma i-International Baccalaureate.

Imfundvo lephakeme eSwatini ifaka ekhatsi emanyuvesi, emakolishi ebuchwephesha, emakolishi ebafundzisi kanye newemphilo kanye nemakolishi ebhizinisi, latfolakala emadolobheni lahlukahlukene eveni lonkhe,kutsi linani lelikhulu libesendzaweni yakaManzini-Mbabane. Inyuvesi yaseSwatini inyuvesi yavelonkhe, futsi ngiyo kuphela leniketa lizinga lekucwaninga kanye netakhiwo tekuphotfula kulelive. Bafundzi labanyenti babhalisa emanyuvesi nasemakolishi emaveni labomakhelwane lafana neNingizimu Afrika. [citation needed]

I-Human Rights Measurement Initiative (HRMI) itfole kutsi i-Swatini igcwalisa kuphela 55.7% waloko lokumele kugcwaliswe ngelilungelo lemfundvo ngekuya ngelizinga lemholo welive. I-HRMI ihlahlela lilungelo lemfundvo ngekubuka emalungelo emfundvo yemabanga laphansi kanye nemfundvo lesetulu. Ngesikhatsi kucatjangelwa lizinga lemholo waseSwatini, lesive sitfola 67.4% waloko lokumele kwenteke ngenca yemitfombolusito yaso (imali lengenako) yemfundvo yemabanga laphansi kepha ngu 44.1% wemfundvo yemabanga laphakeme.

Kusuka ebuntfwaneni kuya esikolweni lesiphakeme[hlela | edit source]

Eswatini, tindzawo tekunakekelwa kwebantfwana labasebancane kanye nemfundvo (i-ECCE) tisendzaweni yetikolwa tangaphambi kwemabanga laphansi noma tindzawo tekunakekela bomakhelwane (i-NCPs). 21.6% webantfwana labaseminyakeni yekuya etikolweni temabanga laphansi batfole imfundvo yebantfwana labasebuntfwaneni ngemnyaka wa-2015. Imfundvo yemabanga laphansi eSwatini icala nakaneminyaka lesitfupha budzala, futsi lolu luhlelo lweminyaka lesikhombisa loluphetsa ngekuphotfula luhlolo lwesikolwa semabanga laphansi [SPC], ebangeni lesikhombisa, lolu luhlolo lolwentiwa eveni lonkhe loluphetfwe nguMkhandlu Wetivivinyo etikolweni. Imfundvo yemabanga laphansi isukela ebangeni lekucala kuya ebangeni lesikhombisa.

Luhlelo lwemfundvo yasesikolweni lesiphakeme kanye nesekondari eSwatini luhlelo lweminyaka lesihlanu lolwehlukaniswe ngeminyaka lemitsatfu yemfundvo lephakeme kanye neminyaka lemibili yemfundvo lephasi. Kunesivivinyo semphakatsi saseveni (Junior Certificate) ekupheleni kwemnyaka we junior secondary lapho bafundzi kumele baphumelele khona kute bachubekele ezingeni lelisetulu. Umkhandlu Wekuvivinya waseSwaziland (ECOS) ucondzisa loluhlolo.

Ekupheleni kwelibanga lelisetulu, bafundzi batsatsa luhlolo lwemphakatsi, i-Swaziland General Certificate of Secondary Education (SGCSE) kanye ne-International General Certificate for Secondary Education, lecinisekiswe yi-Cambridge International Examination (CIE). Timbalwa tikolwa letiniketa luhlelo lwe Advanced Studies (AS) ku-curriculum yato.

Kunetikolwa tahulumende letingu-830 eSwatini, kufaka ekhatsi tikolwa temabanga laphansi, temabanga laphakeme kanye netemabanga lasetulu. Kuphindze kube netikolwa letingekho ngaphasi kwahulumende letingu-34, kantsi letinye letingu-14 atikavumeleki. Inombolo lenkhulu yetikolwa isesifundzeni sase Hhohho.[1] Imfundvo eSwatini, kusukela nga-2009, imahhala emazingeni laphansi, ikakhulu emabanga 1 kuya ku-4, futsi imahhala kubantfwana labatintsandzane nalabasengotini, nanobe kungasiko kuphocelelekile.

Ngemnyaka wa-1996, sibalo sebantfu lababhalisile etikolweni temabanga laphansi sasingu-90.8%, kanye nekulingana kwebulili ezingeni lemabanga laphansi. Nga-1998, bantfwana labangu-80.5% bafika ebangeni lesihlanu.[2]

Live laseSwatini liyindzawo Yelikolishi Lemhlaba. Ngemnyaka wa 1963, sikolwa saseWaterford, ngekuhamba kwesikhatsi sabitwa ngekutsi yiWaterford Kamhlaba United World College of Southern Africa, sasungulwa njengesikolwa sekucala lesinetinhlanga letehlukene eningizimu ye-Afrika. Ngemnyaka wa 1981, iWaterford Kamhlaba yajoyina inhlangano ye-United World Colleges njenge-United World College yekucala futsi ngiyo kuphela kulelivekati lase-Afrika.

Tikhungo temfundvo yebantfu labadzala kanye naletingahlelekile tifaka ekhatsi i-Sebenta National Institute for adult basic literacy kanye ne-Emmlalatini Development Centre, letiniketa lamanye ematfuba emfundvo kubantfwana labasesikolweni kanye nebantfu labadzala labasebancane labangakhoni kucedza imfundvo yabo.

Sikolwa sase St Joseph satiwa ngekuniketa tinsita kubafundzi labakhubatekile kanye nekuceceshwa kwebantfu labadzala.

Ngemnyaka wa 2019, i-Kirsh Foundation yacala kufaka "i-inthanethi lephutfumako mahhala" etikolweni temabanga laphansi taseSwatini, kukhulisa kulingana emfundvweni nemave latfutfukile, ngenhloso yekwenta tikolwa letingu-100 ku-inthaneti letisolo tiniketwe tintfo te-computer yi-computer education trust, naPhilip Kirsh lowengamela lokufakwa.[3]

Imfundvo lephakeme[hlela | edit source]

Inyuvesi yaseSwatini, i-South African Nazarene University, i-Swaziland Christian University tikhungo letiniketa imfundvo yasenyuvesi kulelive. I-campus ye-Limkokwing University of Creative Technology ingatfolakala eSidvwashini, emaphetselweni enhlokodolobha iMbabane. Kukhona lamanye emakolishi ekufundzisa kanye newekuba ngumhlengikati kulo lonkhe lelive. I-Ngwane Teacher's College kanye ne-William Pitcher College ngemakolishi ekufundzisa kulelive. Lesibhedlela seMelusi Lomuhle eSiteki silikhaya leKholiji yeBasizi beBhlengikati.

Inyuvesi yaseSwatini inyuvesi yavelonkhe leyasungulwa ngemnyaka wa-1982 ngekulandzela umtsetfo wephalamende futsi inendlunkhulu eKaluseni kanye nalamanye emakamu lamabili eMbabane naseLuyengo. I-Southern African Nazarene University (SANU) yasungulwa ngemnyaka wa-2010 ngekuhlanganiswa kwe-Nazarene College of Nursing, College of Theology kanye ne-Nazarine Teachers College. Itfolakala eManzini eceleni kwe Raleigh Fitkin Memorial Hospital. I-Swaziland Christian University iyunivesithi lensha yaseSwazilandi leyasungulwa ngemnyaka wa-2012 ngekunaka imfundvo yetekwelapha. Inyuvesi itfolakala eMbabane. I-campus yase-Limkokwing University yavulwa e-Eswatini ngemnyaka wa-2012 futsi itfolakala eSidvwashini eMbabane.

Sikhungo lesikhulu sekufundzisa ngebucwepheshe Eswatini yi-Eswatini College of Technology lehloselwe kuba inyuvesi lephelele. Ihlose kuniketa kanye nekwenta kube lula kuceceshwa lokusezingeni lelisetulu kanye nekufundza ngebuchwephesha kanye netifundvo tetemabhizinisi ngekubambisana nemikhakha yetekutsengiselana, yetimboni kanye neyemphakatsi. Letinye tikhungo tebuchwephesha kanye netemisebenti yebucwepheshe yi-Gwamile Vocational and Commercial Training Institute leku-Matsapha kanye ne-Manzini Industrial and Training Centre (MITC) leka-Manzini. Letinye tikhungo temakhono tifaka ekhatsi i-Nhlangano Agricultural Skills Training Center kanye ne-Siteki Industrial Training Centre.

Ngetulu kwaletikhungo, i-Eswatini iphindze ibe ne-Swaziland Institute of Management and Public Administration (SIMPA) kanye ne-Institute of Development Management (IDM). I-SIMPA iyisikhungo sahulumende sekuphatsa nekutfutfukisa kantsi i-IDM yinhlangano yesifundza eBotswana, eLesotho nase-Eswatini leniketa kuceceshwa, kuceceshelwa, kanye nelucwaningo ngekuphatsa. Lesikhungo sekuphatsa saseMananga sasungulwa njenge Mananga Agricultural Management Centre ngemnyaka wa 1972 njenge International Management Development Centre lepheka kudla kwebaphatsi labasemkhatsini nalasebakhulu, sisendzaweni yase Ezulwini.

Imitapo yetincwadzi[hlela | edit source]

I-Swaziland National Library Service yindzawo yemtapo wetincwadzi ngaphansi kwe-Ministry of Information, Communications and Technology. Inendlunkhulu emtatjeni wetincwadzi wawonkhe wonkhe eMbabane. Emagatja emtapo wetincwadzi wavelonkhe atfolakala emadolobheni lamakhulu kanye nasemadolobheni kulo lonkhe lelive. I-Swaziland National Library Service isebentisa imitapo yemphakatsi kuyo yonkhe i-Eswatini iphindze isungule imitapo yetincwadzi yesikolwa ngekubambisana ne-Lisa, inhlangano lengekho ngaphasi kwahulumende kanye ne-African Library Project.

Umtapo wetincwadzi weNyuvesi YaseSwatini uphindze unikete tinsita temtapo wetinhlelo e-Eswatini emphakatsini wase-Universidad kanye nasemalunga langaphandle. I-Swaziland Library Association (SWALA) inhlangano leyasungulwa nga-1984 igcugcutela kusungulwa kwemtapo wetincwadzi kulelive.

Buka futsi[hlela | edit source]

Imibhalo lebhalwe phansi[hlela | edit source]

  1. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named SZEDSchoolList
  2. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named ilab
  3. Magango, Mhlengi "Over 100 govt schools to have free, fast internet", beginning with Vulamasango High School, in January; Swazi Observer on PressReader.com; 14 Jan 2019. Accessed 3 July 2019.

Ema-link langaphandle[hlela | edit source]