Jump to content

Kuhlela umndeni

From Wikipedia

Kuhlela umndeni kucabanga ngelinani lebantfwana umuntfu lafisa kuba nabo, lokufaka ekhatsi kukhetsa kungabi nebantfwana, kanye neminyaka lafisa kuba nabo ngabo. Tintfo letingaba nemtselela etincumeni tekuhlela umndeni letifaka ekhatsi simo semshado, umsebenti noma umkhakha wemsebenti, noma timo tetimali. Uma ngabe uya ecasini, kuhlela umndeni kungafaka ekhatsi kusebentisa tindlela tekuvimbela kukhulelwa kanye naletinye tindlela tekulawula sikhatsi sekutala [1] [2] Kuhlela kungenteka kungabi lula: sati sefilosofi LA Paul uphikisa kutsi kuba ngumtali kuyintfo legucukako; kubatali , ukhutsata, kutsi angeke bente tincumo tekuba batali bangakacabangi kahle.

Letinye tincenye tekuhlela umndeni—ngaphandle kwekuvimbela kukhulelwa—kufaka ekhatsi imfundvo yekuya ecansini, kuvikela nekulawula tifo letitsatselanako ngekwemacansi, [3] kwelulekwa nekulawula ngaphambi kwekukhulelwa, [3] kanye nekulawula kungatali . Kuhlela umndeni, njengobe kushiwo nguMhlabuhlangene kanye neNhlangano Yetemphilo Yemhlaba, kufaka ekhatsi tinsita letiholela ekukhulelweni. Kukhipha sisu ngulenye indlela yekuhlela umndeni, noma kungasiyo indlela leyinhloko.

"Kuhlela umndeni"ngalesinye sikhatsi kusetjentiswa njenge sisho lesifanako noma sisho sekufinyelela kanye nekusebentisa tindlela tekuvimbela kukhulelwa. Kodvwa kuvame kufaka ekhatsi tindlela kanye nemikhuba lengetulu kwekuvimbela kukhulelwa. Ngetulu kwaloko, labanyenti bangafisa kusebentisa tindlela tekuvimbela kukhulelwa kodvwa abakahleleli umndeni, bantfu labasha labangakashadi kanye nebantfu labasha labashadile labaphuta kutala bantfwana ngesikhatsi bakha imisebenti). "Kuhlela umndeni" sekube ngumusho lotsatsa konkhe emsebentini lomnyenti lowentiwa kulombuso. Kodvwa, imibono yesikhatsi lesiphila kuso yekuhlela umndeni ivamise kubeka umfati kanye netincumo takhe tekutala bantfwana emkhatsini wengcogco, njengoba imibono yekuniketa bomake emandla kanye nekutimela kwekutala itfole kudonswa etindzaweni letinyenti emhlabeni. Kuvame kusetjentiswa kubantfu labasikati - labadvuna labashadile labafisa kunciphisa linani lebantfwana labanabo noma kulawula sikhatsi sekukhulelwa (lesiphindze satiwe ngekutsi sikhala sekutala). Kuhlela umndeni kuvete kutsi kunciphisa linani lekutala kwebantfu labasha kanye nelinani lekutala kwabomake labangakashadi. [4] [5] [6]

  1. 212–222.
  2. (4455–4458 ed.). Missing or empty |title= (help)
  3. 1 2 Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named "UKNHS".
  4. 168–185.
  5. 15–29.
  6. 334–359.