Jump to content

Kuhleleka kwetingcikitsi etageni

From Wikipedia

Kuhleleka kwetingcikitsi etageni kungulenye incenye yenkulumo leyakha lulwimi lweSiswati.

LETIKHUTSATA KUNGEPHUTI

[hlela | edit source]

Saga: Lugotjwa lusemanti

Inchazelo: Intfo ilungiswa isengakonakali.

Umsuka: Bantfu bakadzeni bebatigoba tinswati tabo, lokugojwa kwato bekwentelwa tintfo letehlukene, kungaba kuhlotjiswa kweluswati lolucedza kukhiwa noma esitjalweni lesisesincane kutsi sikhule ngendlela lefunwa ngumnikati.

Saga: Likusasa alisilo lakho

Inchazelo: Lokuhle lofuna kukwenta kwente masinyane sikhatsi sisekhona.

Umsuka: Umuntfu uyati kutsi yini leyenteka lomuhla kepha akati kutsi yini letawenteka kusasa, kungaleso sizatfu likusasa lingesilo lakho

LETIKHUTSATA KUTIMELA

[hlela | edit source]

Saga: Tinyosi tidla luju lwato

Inchazelo: Umuntfu udla umjuluko wakhe

Umsuka: Lesaga asikafihli lutfo. Tinyosi tiyaludla luju lwato futsi lolo luju lusuke lwentiwe ngito ngelumphe lwetimbali utitfola tihamba imbali nembali kancane kancane tilwakhe luju ekugcineni tilusebentise.

Saga: Linyenti liyabona bubendze

Inchazelo: Intfo leyentiwa yinhlanganisela ivame konakala ingaphumeleli

Umsuka: Bubendze abubi mnandzi nabuphekwe bantfu labahlukahlukene baze bavutfwa, sizatfu lesenta loko kutsi budzinga sineke nendlela yinye yekupheka.

LETIPHATSELENE NEBUCILI

[hlela | edit source]

Saga: Inkonjane iwele enkhundleni

Inchazelo: licili libanjiwe

Umsuka: Inkonjane inyoni lenelikhono lekundiza futsi akusilula kuyibamba uma ibanjiwe kusuka kubanjwe licili sibili.

Saga: Inkhukhu ijutjwe umlomo

Inchazelo: Sewuphelelwe ngemavi, akasati kutsi utawutsini.

Umsuka: Inkhukhu mayinemkhuba wekudla emacandza ayo ijutjwa kancane lokucija kwemlomo wayo kute ingakwati kuwachobota. Ingajutjwa iphelelwa ngemasu ekuwachobota.

LETIPHATSELENE NEKUNGATSEMBEKI

[hlela | edit source]

Saga: Uyishaya emuva ayishaye embili

Inchazelo: Akakatsembeki

Umsuka: Inkhomo nayiboshelwe. Phela indlela lecondzile yekushaya inkhomo nayiboshelwe kutsi uyishaye emuva nawufuna iye embili kantsi uyishaye embili nawufuna kutsi ijike. Kwenta kokubili usuke uyisanganisa. Kuhle kutsi wente kunye ngesikhatsi sinye.

Saga: Uluma aphuphutse njengeligundvwane.

Inchazelo: Utsi alimata abe akhuluma emavi lamnandzi.

Umsuka: Emagundvwane asekhaya avamile kutsi alume bantfu nabalele ebusuku. Indlela laluma ngayo ihlakaniphile. Lingakuluma tindzawo letinyenti ungeva ngoba liluma liphuphutse udzimate ubone ekuseni nawuvuka.

LETIPHATSELENE NEMASHWA

[hlela | edit source]

Saga: Wabuka sambane

Inchazelo: unesinyama/sigcwagcwa

Umsuka: Phela sambane asimbuki umuntfu emehlweni sihlala sibuke phansi. Ngaleyondlela kutsiwa singakubuka sisuka sikuhlolela.

Saga: Uhlangene netimbila titfutsa

Inchazelo: Ufike ngesikhatsi lesibi

Umsuka: Akusiyo intfo levamile kutsi umuntfu ahlangane netimbila titfutsa. Labadzala batsi uma uke wahlangana nato tisuke tikuhlolela.

LETIPHATSELENE NENHLANHLA

[hlela | edit source]

Saga: Lidloti lingene enguleni

Inchazelo: Kuvele inhlanhla

Umsuka: Kushiwo nangabe lubisi lusheshe lwaklaluka lwaba ngemasi kungakefiki sikhatsi. Ngalokuvamile bantfu labakholelwa emadlotini bakholelwa kutsi kusheshisa lokunjalo kwentiwa emadloti.

Saga: Timbiwe yinsele

Inchazelo: Kuvele inhlanhla lenkhulu

Umsuka: Insele imphofu ngalokumnyama inemabala lamhlophe ngephansi esiswini. Lemibala ikhuphuka kancane ngemilente lesilwane sidla tinyosi, sitsi singatikhokhela satidla sasutsa sitikhiphele ngaphandle sitishiye kutsi nome ngubani lotindlulelako atitsatsele adle. Lofike kucala usuke avelelwe inhlanhla yekudla mahhala ngaphandle kwekuvikana netinyosi.

LETIPHATSELENE NEKUPHELELWA LITSEMBA

[hlela | edit source]

Saga: Yeka emandla esambane

Inchazelo: Kusebentela lite

Umsuka: Ngekwemvelo sambane sihlala emgodzini. Phela asifuni kuphatanyiswa uma simba umgodzi waso singaphatanyiswa siyawushiya lowo mgodzi siyokumba lomunye, nobe siwucedzile asibuyeli emgodzini lomdzala, nalowo lesike saphatanyiswa k uwo. Sihlala kulomusha wonkhe emalanga.

Saga: Emakhatsato abuyele emhlatsini

Inchazelo: Ujabhile

Umsuka: Emakhatsato atinhlola letisentjetiswa tinyanga kantsi umhlatsi usikhwama lekufakwa kuso tinhlola noma ematsambo ekubhula. Uma emakhatsato abuyele emhlatsini asuke angakwatanga kusebenta aze abuyela esikhwameni.

LETIKHUTSATA SIBINDZI NEKUNGATIKHOBOSI

[hlela | edit source]

Saga: Ayihlabi ngakumisa

Inchazelo: Ungabobuka simo nekubukeka kwemuntfu bese ucabanga kutsi kumfanele kwenta lokutsite.

Umsuka: Inkunzi ayiphumeleli ngendlela lebukeka ngayo noma simo semtimba lesondlekile, akuyenti iphumelele. Kuphumelela lekwati kulwa.

Saga: Inkunzi ifela etinkhomeni

Inchazelo: Kufanele utivikele tintfo takho letibalulekile

Umsuka: Indvodza lefuyile ngete umane uyitsatsele malula tinkhomo tayo ingamane ife kunekutsi utitsatse.

LETIPHATSELENE NEKUGUGA

[hlela | edit source]

Saga: Guga mtimba sala nhlitiyo

Inchazelo: Tifiso talomdzala nalomncane tiyafana.

Umsuka: Umuntfu akagugi lingekhatsi lakhe, kepha uguga lingephandle. Tifiso nemicabango yakhe ayigugi, kuhlala kukusha njalo muntfu uhlala anemaphupho njalo ngetintfo lafuna kutenta esikhatsini lesitako, ngisho noma sekagugile.

Saga: Titiba tonkhe tiyawugcwala inhlabatsi

Inchazelo: Umuntfu akagugi nebuhle bakhe

Umsuka: Sitiba siyindzawo emfuleni lengenela emanti lamanyenti, futsi lendzawo iyashona ngalokuvamile esitibeni kuba netibandza temanti njenge tingwenya, timvubu, netinyoka temanti. Kuyenteka kutsi nakuba sitiba sisikhulu sishe ngekuhamba kwesikhatsi, ngenca yekungenela kwemanti lanesihlabatsi.

LETIPHATSELENE NEKUFA

[hlela | edit source]

Saga: Sitja lesihle asidleli

Inchazelo: Umuntfu lolusito akavami kuphila sikhatsi lesidze

Umsuka: Kuvamile kutsi sitja lesihle sisheshe sephuke. Loku kwentiwa kutsi siyafelelwa siphatfwa njengalesibutsakatsaka. Ngenca yekuphatfwa ngebunono sisheshe sephuke ngeliphutsa lelincane.

Saga: Umhlaba kawunoni

Inchazelo: Bantfu bafa mihla le, kepha awugcwali noma ukhuluphale umhlaba.

Umsuka: Kusukela kwadalwa umhlaba bantfu bayafa kufa tihhlabani, emagagu, tinjinga, timphuya, labondzile nalabakhuluphele kepha umhlaba awunoni, awugcwali. [1]

IMITFOMBO YELWATI

[hlela | edit source]

https://scholar.google.com/scholar?hl=en&as_sdt=0%2C5&q=Silulu+semaswati+taga&btnG=

  1. https://scholar.google.com/scholar?hl=en&as_sdt=0%2C5&q=Silulu+semaswati+taga&btnG=