Ligciwane lesifo se-Ebola

From Wikipedia
Ligciwane lesifo se-Ebola
Kuhlelwa kanye nemitfombolwati yangaphandle
Umtfwebuli wetitfombe we-1976 lowatfwebula bahlengikati lababili labe beme ngembi Mayinga N., lokungumuntfu lobekaneligciwane lesifo se-Ebola; lowashona emva kwetinsuku letimbalwa ngenca yekophela ngekhatsi (i-hemorrhaging).
Umtfwebuli wetitfombe we-1976 lowatfwebula bahlengikati lababili labe beme ngembi Mayinga N., lokungumuntfu lobekaneligciwane lesifo se-Ebola; lowashona emva kwetinsuku letimbalwa ngenca yekophela ngekhatsi (i-hemorrhaging).
Umtfwebuli wetitfombe we-1976 lowatfwebula bahlengikati lababili labe beme ngembi Mayinga N., lokungumuntfu lobekaneligciwane lesifo se-Ebola; lowashona emva kwetinsuku letimbalwa ngenca yekophela ngekhatsi (i-hemorrhaging).
ICD/CIM-10A98.4 A98.4
ICD/CIM-9065.8 065.8
DiseasesDB18043
MedlinePlus001339

Ligciwane lesifo se-Ebola (EVD) nobe Imfiva yekophela ngekhatsi ye-i-Ebola/ ihemorrhagic (EHF) Isifo seluntfu lesibangelwa ligciwane le-Ebola Timphawu tivamise kucala etinsukwini letimbili kuye emavikini lamatsatfu ngemuva kwekutfola leligciwane, lelihambisana nemkhuhlane, umphimbo lobuhlungu, iMyalgia/ tinhlungu temamaseli, kanye nekubulawa yinhloko. Ngalokwetayelekile kugonyuluka, kuhlanta, kanye nensheko kubese kuyalandzela, kuhambisane nekwehla kwekusebenta kwesibindzi kanye netinso. Kulesikhatsi lesi, labanye bantfu bacalwa kuba netinkinga tekopha.[1]

Leligciwane lingatfolakala ngekuchumana nengati nobe lokusamanti lokuphuma emtimbeni wesilwane lesisulelekile (kuvamise kuba tingobiyane nobe emalilwane ladla titselo).[1] Kubhebhetseleka ngemoya akukashicilelwa njengendlela leyenteka ngekwemvelo.[2] Emalilwane ladla titselo kukholeka kwekutsi aba nalo leligciwane abuye alibhebhetselekise nangaphandle kwekutsi abe nalo. Ngalesikhatsi sekusuleleka kweluntfu, lesifo sisuke sesibhebhetseleka emkhatsini webantfu. Besilisa labanaso bakwati kusibhebhetselisa lesifo ngalokusamanti kwebudvodza lokungenani etinyangeni letimbili. Kute kube khona kwelapheka, ngalokuvamile letinye tetifo letinetimphawu leticishe tifane naleti malalaveva, sifo sensheko/ ikholera kanye naletinye letitsatselana ngemikhuhlane yemagciwane ekophela ngekhatsi/ ihemorrhagic letingakabalwa ekucaleni. Kucinisekisa kwelapheka kuye kutsatfwe emasampuli engati ahlolwe leligciwane tibulalamasotja, nobe ligciwane ngekwalo.[1]

Kuvikeleka kufaka ekhatsi kunciphisa kubhebhetseleka kwalesifo etingobiyaneni lesetinaso kanye nasetingulubeni kute tingangeni kubantfu. Loku kungentiwa ngekutsi kuhlolwe tilwane letinjalo tibuye tibulawe kufake ekhatsi nekugujelwa kwenyama yato nangabe itfolakele inalesifo. Kuphekisisa kahle inyama kanye nekugcoka timphahla tekutivikela nako kungasita kakhulu nangabe usebenta ngenyama, njengako kufaka timphahla tekuvikela kanye nekugeza tandla nangabe usedvute nemuntfu lonalesifo. Emasampuli alokusamanti kwemtimba kanye neticubu temuntfu lonalesifo kumele kusetjentiswe ngalokukhulu kucophelela.[1]

Alikatfolakali likhambi lokungilo lalesifo; imitamo yekusita labo labasulelekile ifaka ekhatsi kunika nanobe ngukuphi kwaloku kwelapha kwalokunatfwako (emanti ekunatsa lanashukela nasawoti lomncane) nobe lokusamanti lokufakwa engatini nobe emitsanjeni yengati.[1] Lesifo sisezingeni lelisetulu lekubulala: lokungenani emkhatsini kwema-50% ne-90% alabo labasuleleke ngaleligciwane.[1][3] I-EVD yatfolakala kwekucala-, eSudan kanye nase Democratic Rephabliki yaseCongo. Lesifo sivamise kucubuka etifundzeni letinemswakamo loshisako tase Sub-Saharan Afrika.[1] Kusukela nge-1976 (ngalesikhatsi itfolakala kwekucala) kute kufike nge-2013, bantfu laba-1, 000 ngemnyaka sebasulelekile.[1][4] Kubhebhetseleka lokukhulu kute kube ngunamuhla kungulokuchubekako 2014 yeNshonalanga ne-Afrika lebhebhetseleka nge i-Ebola, yayedlulisela e-Gunea, Sierra Leone, Liberia kanye nalokungenani neNigeria.[5][6] Kusukela ngeNgci 2014 kube netehlakalo letitfolakele letingetulu kwe-1600.[7] Imitamo iyachubeka kute kutfutfukiswe imijovo: nanobe kunjalo, ayikho letfolakele.[1]

Imitfombolwati[hlela | edit source]

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 "Ebola virus disease Fact sheet N°103". World Health Organization. March 2014. Retrieved 12 April 2014. 
  2. "2014 Ebola Virus Disease (EVD) outbreak in West Africa". WHO. Apr 21 2014. Retrieved 3 August 2014. 
  3. C.M. Fauquet (2005). Virus taxonomy classification and nomenclature of viruses; 8th report of the International Committee on Taxonomy of Viruses. Oxford: Elsevier/Academic Press. p. 648. ISBN 9780080575483. 
  4. "Ebola Viral Disease Outbreak — West Africa, 2014". CDC. June 27, 2014. Retrieved 26 June 2014. 
  5. "CDC urges all US residents to avoid nonessential travel to Liberia, Guinea, and Sierra Leone because of an unprecedented outbreak of Ebola.". CDC. July 31, 2014. Retrieved 2 August 2014. 
  6. "Outbreak of Ebola in Guinea, Liberia, and Sierra Leone". CDC. August 4, 2014. Retrieved 5 August 2014. 
  7. "Ebola virus disease update - West Africa". WHO. Aug 4, 2014. Retrieved 6 August 2014. 
Tinhlatincwadzi

Kuchumana kwangaphandle[hlela | edit source]