Simo setitjalo tekutala

From Wikipedia
Kusondzela kwembali ye-Schlumbergera (Khisimusi nobe i-Holiday Cactus), kukhombisa incenye ye-gynoecium (siphazamiso kanye nencenye yesitayela iyabonakala) kanye netimphandze letiyitungeletile

I-plant reproductive morphology kufundza ngesimo semtimba, kanye nekwakheka kwaleto tincenye tetitjalo letiphatselene ngalokucondzile, nobe ngekungacondzi ngekutalwa ngekwelicansi.

Emkhatsini wato tonkhe tintfo letiphilako,timbali,letiyindlela yekutala ye-angiosperms,tiyehluka kakhulu ngekwenyama futsi tikhombisa kuhlukahlukana lokukhulu etintfweni tekutala. Titjalo letingasito titjalo letinetimbali (Ema-algae laluhlata, ema-mosses,ema-liverworts,ema-hornworts,ema-fern kanye nema-gymnosperms lafana nema-conifers) nato tinetinkinga letiyinkimbinkimbi emkhatsini wekwetayela simo kanye netintfo tendzawo ekutaleni kwato ngekwelicansi. Inchubo yekutalela, nobe indlela lesidvodza lesivela kulesinye sitjalo sihlanganisa ngayo emacandza alesinye,incike ekwakhekeni kwetitjalo,futsi ngiko lokuncuma kakhulu kwakheka kwetitjalo letingafani. Christian Konrad Sprengel (1793) wacwaninga ngekutalwa kwetihlahla letinetimbali futsi kwekucala kwacondvwa kutsi inchubo yekutfwala imphuphu ifaka ekhatsi kusebentisana kwe-biotiki kanye ne-biotic.Imibono yaCharles Darwin yekukhetfwa kwemvelo yasebentisa lomsebenti kwakha imfundziso yakhe yekutigucukela kwemvelo,lefaka ekhatsi kuhlatiya kutigucukela kwetimbali kanye netinambuti tato.