Umtfundzangati

From Wikipedia
Umtfundzangati
Kuhlelwa kanye nemitfombolwati yangaphandle
ICD/CIM-10B65 B65
ICD/CIM-9120 120
DiseasesDB11875
MedlinePlus001321

Umtfundzangati, lobuye watiwe njenge fiva yesneyili, ise-helminthiasis lesibangelwa manyokanelasicabati labitwa ngeschistosome . Lishubhulelihambisa umchamo noma ematfumbu kungangenwa tifo. Tinkhomba netimphawu tingafaka ekhatsi buhlungu besisu, kusheka, emangcoliso lanengati , noma ingati kumchamo. Labo labangenwe ngulesifo sikhatsi lesidze bangahle babe nesifo sekulinyalelwa sibindzi, kungasebenti kwetinso, kungatfoli bantfwana, noma umdlavuza wesinye. Kubantfwana, kungahle kubangele kahle kanye nebulukhuni bekungakhoni kufundza.[1]

Lesifo sibhebhetseka ngekutsintsa emanti lahlantekile lanaleligciwane. Lamagciwane aphuma kuminenke lenalesifo lehlala emantini lahlantekile. Lesifo sijwayelekile kutsi siphatse bantfwana emaveni lasatfutfuka njengoba batsandza kudlala emantini lanaleligciwane. Lamanye emacembu lasengotini lesezingeni leliphakeme kufaka ekhatsi balimi, badwebi, nebantfu labasebentisa emanti langakahlanteki onkhe malanga ekuphila kwabo. [1]Sitfolakala ecenjini nesifo se-helminth .[2]Kutfolakala kwalesifo kutsi kutfolakale emacandza aleligciwane kumchamo noma emangcoliso emuntfu. Singabuye sicinisekiswe ngekutfola ema-antibodies lahambisana nalesifo emtimbeni.[1]

Tindlela tekuvikela lesifo kutsi kwentiwe kancono indlela yekufinyelela emantini lahlobile nekunciphisa lizinga leminenke. Etindzaweni lapho khona lesifo sitfolakala kakhulu, umutsi i- praziquantel unganiketwa kanye ngemnyaka kulo lonkhe lelicembu. Loku kwentelwa kwehlisa linani lebantfu labangenwa ngulesifo, ngaloko, nekubhebhetseka kwalesifo. I praziquantel ibuye ibe ngulomutsi lonconywe -yiNhlangano Yetemphilo Velonkhe (i-WHO) kulabo lekwatiwa kwekutsi banalesifo. [1]

Umtfundzangati ungena bantfu labalinganiselwa kutigidzi leti-210 mhlabawonkhe kusukela nga 2012.[3] Bantfu labalinganiselwa ku-12,000[4]kuya ku 200,00 babulawa ngulesifo njalo ngemnyaka.[5] Lesifo sivame kutfolakala e-Afrika, nase Asia ne South Amerika. [1] Batfu labalinganiselwa kutigidzi leti-700, kumave langetulu kwa 70, bahlala etindzaweni lapho lesifo sivame khona.[5][6] Emaveni lashisako, umtfundzangati ungewesibili kulandzela malaleveva kutifo letinemagciwane laba nemtselela lomkhulu emnotfweni. [7] Umtfundzangati ubalwe kuloluhlu njengesifo lesinganakwa etindzaweni letishisako.[8]

Emareferensi[hlela | edit source]

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 "Schistosomiasis Fact sheet N°115". World Health Organization. 3 February 2014. Retrieved 15 March 2014. 
  2. "Chapter 3 Infectious Diseases Related To Travel". cdc.gov. 1 August 2013. Retrieved 30 November 2014. 
  3. Fenwick, A (Mar 2012). "The global burden of neglected tropical diseases.". Public Health 126 (3): 233–6. PMID 22325616. doi:10.1016/j.puhe.2011.11.015. 
  4. Lozano, R.; Naghavi, M.; Foreman, K.; Lim, S.; Shibuya, K.; Aboyans, V.; Abraham, J.; Adair, T. et al. (15 December 2012). "Global and regional mortality from 235 causes of death for 20 age groups in 1990 and 2010: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2010". Lancet 380 (9859): 2095–128. PMID 23245604. doi:10.1016/S0140-6736(12)61728-0. 
  5. 5.0 5.1 Thétiot-Laurent, S. A.; Boissier, J.; Robert, A.; Meunier, B. (27 June 2013). "Schistosomiasis Chemotherapy". Angewandte Chemie International Edition in English 52 (31): 7936–56. PMID 23813602. doi:10.1002/anie.201208390. 
  6. "Schistosomiasis A major public health problem". World Health Organization. Retrieved 15 March 2014. 
  7. The Carter Center. "Schistosomiasis Control Program". Retrieved 17 July 2008. 
  8. "Neglected Tropical Diseases". cdc.gov. 6 June 2011. Retrieved 28 November 2014.