Inkholo yaseSwatini

From Wikipedia

Template:Pie chart  BuKrestu buyinkholo lenkhulu e-Swatini.[1] Emaphesenti ekubhebhetseka ayahluka kuya ngemtfombo. Ngekusho kwe-Pew Research, ngetulu kwa-88% ebantfu labatigidzi letingu-1.2 baseSwatini batsi buKrestu buyinkholo yabo, ngetulu kwa-0.2% abakhulumi ngekuhlanganyela. Ngekusho kwembiko wenkhululeko yenkholo we-US State Department wanga-2012, baholi benkholo balapha eveni balinganisela kutsi 90% webantfu baseSwatini bangemaKhristu, 2% bangemaSulumane, kantsi labangaphasi kwa-10% bangemacembu aletinye tinkholo.[2][3] Ngekusho kwe-CIA World Factbook, lokusakateka kwenteke ngendlela yekutsi Ematayoni angu 40%, 20% Roma Katolika, kantsi lamanye emaKhristu (lafaka ekhatsi Anglican, Methodist, Mormon, Jehovah's Witness) 30%, 2% Muslim kanye na 8% letinye tinkholo (kufakafaka ekhatsi Bahá'í, Buddhist, Hindu, indigenous, Jewish).[4] Kuleminye imitfombo lefana ne-Clay Potts, linani lebantfu benkholo ngu-80% webuKrestu, na-20% webuSulumane kanye nenkholo yesintfu.[5]

Emasontfo ase-Anglican, emaPhrothestani kanye nema-Afrika lafaka ekhatsi ema-African Zionist, nemaRoma Katolika akha linyenti lemaKhristu kulelive. Ngenyanga yaKholwane 18, 2012, Ellinah Wamukoya wakhetfwa kutsi abe nguBhishobhi wase-Anglican wase-Eswatini; ngenyanga yeLweti 17, 2012 waba ngumuntfu wesifazane wekucala kutsi agcotjwe abe ngumbhishabhi e-Afrika.[1][6]

Umtsetfosisekelo weSive, lowacala kusebenta mhlaka 8 Indlovana 2006, uniketa inkhululeko yekutikhetsela inkholo. Hulumende uhlonipha inkhululeko yekutikhetsela inkholo. Kusukela nga-2012, kube nemibiko yelubandlululo emphakatsini ngenca yenkholo, inkholelo, nobe umkhuba.

BuKhristu[hlela | edit source]

Inkhosi yase-Eswatini, Mswati II wamema titfunywa telivangeli temaWeseli kutsi tite embusweni wakhe nga-1825.[7] Lelisontfo lekucala lelasungulwa kulelive bekuyi-Wesleyan Mission yaseMethodist leyasungulwa eMahamba nga-1844. Imisebenti yemaKrestu yehluleka kakhulu kwaze kwaba ngu-1881, futsi kwaba nekuguculwa lokuncane.[7] Kuba khona kwetitfunywa telivangeli kwacala nga-1881 ngesikhatsi emalunga e-United Society efika kute asungule kuba khona kweliSontfo laseNgilandi. EmaLuthela afika nga-1887 esuka eJalimane, futsi emaWeseli aphindze acala imitamo yawo nga-1895 kusuka kumishini yawo yebuKhristu eNingizimu Afrika.[7][8]

Lelisontfo le-Gothic, lelakhiwa nga-1912, lisekhona eMahamba, futsi liyindzawo lendzala yekukhontela kulelive. EmaRoma Katolika lamanyenti, kufaka ekhatsi emasontfo, tikolwa, kanye nalokunye, kukhona kulelive. Lelive lakha sifundza sinye lesibitwa ngekutsi yi-Diocese of Manzini. Emasontfo aseZionist, lahlanganisa buKrestu kanye nekukhonta emadloti, asungulwa ekucaleni kwelikhulu lesi-19 leminyaka, akhula kakhulu etindzaweni tasemakhaya.[1] Emaholide ebuKrestu lafana naNemalanga ema-Easter, Khisimusi, Lusuku Lwekwenyuka kuyincenye yekhalenda yemaholide esive.

BuKrestu lobulandzelwe bantfu bemaSwati bufaka emasiko, kuhlabela, kujayiva kanye nemidvwebo yenkholo yesintfu yeSiSwati. Ngekusho kwa Sibongile Nxumalo, titfunywa telivangeli temaKrestu lebetingayinaki nobe tingacondzi kahle "tintfo letikahle tetinkholelo temasiko, emasiko kanye netinhlangano temphakatsi wemaSwati" atizange tiphumelele. Imikhankaso lephumelelako isebentise indlela yekuhlanganisa.[8]

Tinhlangano temaKrestu taseSwatini betimbandzanyeka kakhulu kutepolitiki talelive. Sikhatsi sekubuswa ngemaKholoni eSwaziland League of African Churches bekanesikhatsi lesidze anebudlelwane nemakhosi aseSwatini, futsi bekunemikhosi yemphakatsi lefana ne-Easter egameni leNkhosi. Emasontfo aseZionist agubha Good Friday ngetinsuku letintsatfu ngekuhlabela nekudansa.[9] Ngekwemlandvo betama kungatsatsi luhlangotsi kutembusave, kepha ngemnyaka wa-2004 bakhankhasela kwenta buKrestu bube yinkholo yembuso ngekuguculwa kwemtsetfosisekelo, lokuyintfo lebeyiphikiswa yiNkhosi.[9] Inhlangano yesitsatfu yemaKrestu lenemandla kutembusave e-Eswatini bekuyi-Council of Eswatini Churches, leyasungulwa nga-1976 ngesikhatsi bakhoseli bagcwala eSwatini, futsi lelicembu lakhuluma ngemibono yeLubandlululo eNingizimu Afrika kanye nemphi yetepolitiki lechubekako eMozambique. Imibono yabo beyingevani nesimo sahulumende, futsi baholi balomkhandlu lomusha basongelwa ngekuboshwa kanye netigwebo telijele.[9]

Inkholo yemaSwati[hlela | edit source]

Inkholo yesintfu yemaSwati ikholelwa kutsi kuna Nkulunkulu lophakeme kanye nemdali, kepha lokubaluleke kakhulu yimimoya yabokhokho. Inkholo yemaSwati ikhuluma ngemdali lowatiwa ngekutsi nguMvelincanti (loyo lobekakhona kusukela ekucaleni). Mvelincanti ukhashane kakhulu ngako-ke imimoya yabokhokho labitwa ngekutsi ng-emadloti babaluleke kakhulu ekuphileni kwamalanga onkhe. Tilwane tiyabulawa bese tjwala buyaphiswa kute kujabuliswe emadloti, futsi kucelwe kibo lusito. Lemisimeto yentiwa ezingeni lemndeni lehlobene nekutalwa, kufa kanye nemshado.[10] Lamanye emaSwati ahlanganisa emasiko nemikhuba yekuba maKhristu.

Incwala[hlela | edit source]

Emkhatsini webaholi bemphakatsi waseSwatini, Inkhosi itsatsa sikhundla sekuba ngumholi. Umkhosi we-incwala, lowentiwa njalo ngemnyaka, utsatfwa njengemcimbi wenkholo wavelonkhe. Tinhloso talomcimbi kukhombisa kukhula kwenkhosi, kanye nekubonga bokhokho ngekuvuna lokukahle kanye nekuthantazela imvula lenhle emnyakeni lotako. Lomcimbi, lowenteka kuphela nangabe kunenkhosi, ngumcimbi wavelonkhe longcwele kakhulu futsi bonkhe labadvuna labangemaSwati bayahlanganyela kulomkhosi. Liholide le-incwala lincike esigabeni senyanga, futsi lisekugcineni kwemcimbi wemaviki lasitfupha.

Letinye tinkholo[hlela | edit source]

Balandzeli be Islam, Bahá'í Faith, Hinduism kanye ne Judaism bavame kuba bantfu lababuya kulamanye emave labahlala emadolobheni.[7] Ngekusho kwe-US State Department, i-Islam yakha cishe 2% webantfu, kantsi 2% webantfu bangemaSulumane ngekusho kwe-CIA World Factbook, kantsi Hulumende losemtsetfweni utsi kungaphansi kwa-0.2%.[2] EmaSulumane ase-Eswatini bekangemalunga lavela eNingizimu ye-Asia ngesikhatsi sekubuswa ngemaKholoni.[1]

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 Religious Intelligence. "Country Profile: Swaziland (Kingdom of Swaziland)". Archived from the original on 26 June 2008. 
  2. 2.0 2.1 Religious composition by country, Pew Research, Washington DC (2012)
  3. US State Dept. "Religious Freedom Index 2012". Retrieved 17 July 2014. 
  4. "Africa :: Eswatini — The World Factbook - Central Intelligence Agency". 2020-10-26. Retrieved 2020-10-26. 
  5. "FACTS ABOUT SWAZILAND". Claypotts Trust. Archived from the original on 2017-10-29. Retrieved 2017-10-29. 
  6. US State Dept. "Religious Freedom Index 2012". Retrieved 17 July 2014. 
  7. 7.0 7.1 7.2 7.3 (2769–2770 ed.).  Missing or empty |title= (help)
  8. 8.0 8.1 (241–242 ed.).  Missing or empty |title= (help)
  9. 9.0 9.1 9.2 (391–392 ed.).  Missing or empty |title= (help)
  10. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named Kas92