Licembu lesive (iNingizimu Afrika)

From Wikipedia

I-National Party (Afrikaans: Nasionale Party, NP), lephindze yatiwe ngekutsi yi-Nationalist Party, bekulicembu lepolitiki eNingizimu Afrika lelasungulwa nga-1914 laphindze lahlakateka nga-1997. Lelicembu bekulicembu lebantfu base-Afrikaner lebelikhutsata intsandvo yema-Afrikaners eNingizimu Afrika.

Kusukela nga-1948 ngemuva kwelukhetfo jikelele, lelicembu lelibusako eNingizimu Afrika lacala kusebentisa inchubomgomo yalo yekuhlukanisa ngekwebuhlanga, leyatiwa ngekutsi yi-apartheid (leligama lesi-Afrikaans lelisho "kwehlukana"). Ngemuva kwekutsi iNingizimu Afrika ihlalwe yi-British Commonwealth ngemitsetfo yayo yelubandlululo, hulumende loholwa yi-NP wenta kutsi iNingizimu Afrika ishiye i-Commonwealth, ishiye bukhosi bayo lobuholwa yinkhosi yaseBrithani bese iba yi-republic letimele.

Ngemnyaka wa 1970 na 1980, hulumende loholwa yi-NP wabukana nekungevani ngekhatsi eNingizimu Afrika kanye nekucindzetelwa kwemave emhlaba kutsi kuhlaliswe bantfu labangasiwo emaWhit eNingizimu Afrika. Hulumende loholwa yi-NP wacala kugucula imitsetfo lebeyitsintfwe luhlelo lwebantfu labamnyama lebebalahlwe kakhulu ngekhatsi nangaphesheya njengekususa imitsetfo yekwendlulisa, kuniketa bantfu labamnyama emalungelo laphelele emhlaba lowacedza imincele lemikhulu yangaphambilini yekubamba umhlaba webantfu labamhlophe, kanye nelilungelo lekwakha tinyonyane tetisebenti. Ngemuva kwekukhula kwekucindzetelwa kwemnotfo ngenca yelubandlululo, tinkhulumiswano emkhatsini wahulumende we-NP loholwa ngu-P. W. Botha kanye ne-ANC lebeyiholwa ngu-Nelson Mandela lobekaboshiwe ngaleso sikhatsi tacala nga-1987 ngesikhatsi Botha afuna kuvumelana netidzingo te-ANC futsi acabangele kukhulula Mandela kanye nekwenta i-ANC ibe semtsetfweni ngaphansi kwemibandzela yekutsi itawuyekela kusebentisa budlova bepolitiki kute ifinyelele tinhloso tayo.

Tinkomba[hlela | edit source]