Ningizimu Afrika

From Wikipedia
Ningizimu Afrika
Republic of South Africa
Republiek van Suid-Afrika
Rephaboliki ya Aforika Borwa
iRiphabliki yeSewula Afrika
iRiphablikhi yoMzantsi-Afrika
iRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika
Repabliki ya Afrika Borwa
Rephaboliki ya Afrika Borwa
iRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika
Riphabuḽiki ya Afrika Tshipembe
Riphabliki ra Afrika Dzonga
Hymn
national anthem of South Africa (en) Translate
Kusetjentiswa
Inhlokodolobha IPitoli, Bloemfontein (en) Translate and Cape Town
President of South Africa (en) Translate Cyril Ramaphosa
Tehlukahlukano
Tendzwawo
Tinkhalo 29° S, 24° E / 29°S,24°E / -29; 24Koordenatuak: 29° S, 24° E / 29°S,24°E / -29; 24
Indzawo 1,221,037 km²
Imincele INamibiya, ÉButjwána, ÉLusûtfu, IZimbabhwe, Umbuso weSwatini and IMozambikhi
Highest point Mafadi (en) Translate
Demography
Linani leBantfu 62,027,503 (iNdlovana 2, 2022)
Density 50.8 hab/km²
Tilwimi letisemtsetfweni Singisi, Afrikaans (en) Translate, Southern Ndebele (en) Translate, Northern Sotho (en) Translate, Sesotho (en) Translate, SiSwati, Tsonga (en) Translate, Tswana (en) Translate, Venda (en) Translate, siXhosa, SíZulu and South African Sign Language (en) Translate
Time zone UTC+02:00 (en) Translate, UTC+03:00 (en) Translate and Africa/Johannesburg (en) Translate
Plate code ZA
gov.za

IRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika (INingizimu Afrika), live lelitfolaka entansi neningizimu kwesichingikati se Afrika.[1] Lelive linelugu lelilinganiselwa kumakhilomitha langu 2798 kantsi lolugu litfolaka emkhatsini welwandle lwase Atlantiki nelwandle lwaseNdiya.kantsi enyakatfo nalelilive kutfolakala bomakhwelwane labafana nemave lanjengabo INamibiya, ÉButjwána ne IZimbabhwe; kutsi empumalanga kutfolakale i Mozambiki kanye ne Swatini; phakatsi kweNingizimu Afrika kutfolaka ÉLusûtfu.[2] iNingizimu Afrika i live lelibalelwa emashumini lamabili nesine ngebunyenti bebantfu lebacuketse emhlabeni wonke kantsi inebantfu labalinganiselwa etigidzini letingu linani lebantfu lelitigidzi letingu 53, ngekwebukhulu bemhlaba ilinganiselwa emashumini lamabili nesihlanu nayilinganiswa nalamanye emave emhlaba.[3][4]

Bantfu ngekwehlukana kwabo[hlela | edit source]

  • 79.2 Bantfu labamnyama
  • 8.9% Emakhaladi
  • 8.9% Belungu
  • 2.5% Emandiya
  • 0.5% labanye
Tilwimi letisemtsetfweni.

IRiphabhulikhi[hlela | edit source]

Tifundza nemadolobha lamakhulu[hlela | edit source]

Tilwimi letisemtsetfweni[hlela | edit source]

Tilishumi nakunye. Tilwimi letigunyatwe ngumtsetfo taseRiphabhulikhi siNdebele, siBhunu, siChosa, siNgisi, Sisutfu, siPedi, siSwati, siThonga, siTswana, siVenda kanye nesiZulu.

Ligama leRiphublikhi ngetilwimi letisemtsetfweni[hlela | edit source]

  • SiBhunu: Republiek van Suid-Afrika.
  • SiChoza: IRiphabliki yaseMzantsi Afrika.
  • SiNdebele: IRiphabliki yeSewula Afrika.
  • SiNgísi: Republic of South Africa.
  • SiSutfu: Rephaboliki ya Afrika Borwa.
  • SiPedi: Rephaboliki ya Afrika-Borwa.
  • SiSwati: IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika.
  • SíTswana: Rephaboliki ya Aforika Borwa.
  • SíTsonga: Riphabliki ra Afrika Dzonga.
  • SiVenda: Riphabuḽiki ya Afurika Tshipembe.
  • SiZulu: IRiphabliki yaseNingizimu Afrika.

Kúfúna[hlela | edit source]

Kúbópha[hlela | edit source]

Tinkomba[hlela | edit source]

  1. http://www.southafrica.net/za/en/landing/visitor-home
  2. http://www.sahistory.org.za/
  3. http://www.gov.za/
  4. http://beta2.statssa.gov.za/