KaZulu

From Wikipedia
kaZulu
KwaZulu-Natal
KaZulu
Inhlokodolobha Pietermaritzburg
Lidolobha lelikhulu liTheku
Ndvunankulu S'bu Ndebele (ANC)
Bubanti belive
 - Total
inombolo : 7
94,361 km²
Bantfu
 - linani (2020)
 - Density
inombolo : 2
11,531,628
117.4/km²
Tilwimi síZulu (80.6%), síNgísi (13.6%), síChosa (2.3%), síBhunu (1.5%)

KaZulu, sifundza yeiNingizimu Afrika.

siFundza saKaZulu[hlela | edit source]

siFundza lesiselugwini lolusemphumalanga neNingizimu Afrikha lesingumakhelwane weMpumalanga enyakatfo, ilisutfu enshonalanga, imphumalanga Koloni eningizimu kanye nelwandle enmphumalanga.

umlandvo[hlela | edit source]

Bantfu bekucala kufika kaZulu batfwa.loku kubonakala etintsabeni nasemitsandzeni takulesifundza mbamba mbamba etintsabeni telukhahlamba.batfwa laba bebasive lesingahlali ndzawonye,indzawo labahlala kuyo bekuba yindzawo lenetinyamatane ngoba phela bebangafuyi kepha baphila ngekutingela kanye nangetitselo nemakhambi kwesiganga.indzawo bebahlala kuyo batfwa kusemtsandzeni.

ngelikhulunyaka lelishumi nemfica kwacala kuchamuka tivana tebenguni lebetilichamukisa enyakatfo ne-Afrika.letive leti betifuya tilima takha imiti lemikhulu tinemakhosi tinetindvuna kanye nemabutfo.loko batfwa bekuyinfto bebangayenti baphoceleka kutsi babaleke bashiyele inkhundla letive . lapha kulendzawo letive tehlukana tendlaleka kulolonkhe lelive kwabe sekuchamuka tibongo letinyenti ,sibongo nesibongo besinenkhosi yaso nati letinye tato :Zulu,Mchunu,Buthelezi,Zungu,Khumalo,Qwabe,Ndwandwe njlnjl. letive betihletisene kahle titsatsana lapho nalapho kube nekucabana kusuke imphi. Kopha-ke umlandvo walesivundza ucala kugcama kakhulu ngelikhilinyaka lelishumi nesiphohlongo lapho sive sakaZulu besibuswa nguSenzangakhona,ngephasi kwesive sebakaMtsetfwa lebesibuswa nguDzingiswako.ngaleso sikhatsi letinye tive betitinkhulu bekusive semaNdwandwe sibuswa nguZidze,nesive sakaCwabe sibuswa nguPhakatfwako kantsi futsi sive sakaMchunu nesive sakaButhelezi betitive betingatinkhulu kepha titimele .

KaZulu kwatsi nakukhotsama Senzangakhona kwangena Shaka angena ngenkhani elekelelwa nguDzingiswako emva kwekubulala Sigujanalobesatsatse bukhosi. Shaka wacala indlela lensha yekulwa wahlasela tivana wakhulisa umbuso wakaZulu lobumncane wedzelelekile futsi.Tinkhe letive Shaka watibumba taba sive sinye nge phasi kwesive semaZulu.Emva kwekubulawa kwakhe Shaka kwalandzela Dingane lowabulala Piet Retief kanye nalamanye emabhunu waphindza wahlasela inkambu yawo. umbuso wemaZulu wachekeka ekhatsi ngesikhatsi Mpandze abalekela emabhunwini kepha wabuya waba munye ngesikhatsi Deingane ehlulwa emphini yaseMaqongqo mpandze wase ube yinkhosi yakaZulu.nakhotsama mpandze kwalandzela Cetjwako lowelhulwa ngemaNgisi emphini yase sandlwane lase litsatfwa lonkhe live lidzatjula tigodzi letinkhulu Cetjwako wanikwa emalungelo lalingana nalankha alamanye emakhosi.kepha bantfu labanyenti bebasolo bati kwekutsi lusendvo lwaZulu ngulona lubusa tonkhe letigodzi naku phela nga-1905 Bambatsa afuna sibusiso saDinuzulu nakatawuphendvukela emangisi ngendzaba yentsela.

Nga-1910 nakuhlangna live kwentiwa inyonyana yaseningizimu afrikha lesifundza saba yincenye yelive .ekmlandvweni sikhicite baholi nemachawe lamanyenti njengabo langalibalele dube,t.j jabavu nenkhosi Albert luthuli.

boMasipala[hlela | edit source]

emaDolobha[hlela | edit source]

Kúfúna[hlela | edit source]

Kúbópha[hlela | edit source]


tiFundza yeiNingizimu Afrika Umjeka weiNingizimu Afrika
Fuleyistata | Gauteng | Northern Cape | Western Cape
kaZulu | Eastern Cape | Limpopo | Mpumalanga | North West