SíZulu

From Wikipedia
Zulu, isiZulu (siZulu)
Base:  Swatini,
 INingizimu Afrika,
 iMalawi,
 É-Mozambike,
 iZimbabhwe
Tifundza: ÍAfríka
Kúkhulúma:

• Lúlwîmi yemake:
• Bantfu fúndza:

9.563.422

• 9.563.420
• 16.000.000

Inombolo: 70
Umndeni Lúlwîmi: Nguni
Tilwimi tindvodzakâti: Lala,
Qwabe
Tilwimi letisemtsetfweni:
Letisemtsetfweni:  Swatini,
 INingizimu Afrika
Umhleli: Zulu Language Board
ISO
ISO 639-1 zu
ISO 639-2 zul
ISO 639-3 zul
SIL [1]
siZulu
Kúfúna:
Lúlwîmi - Umndeni Lúlwîmi - Category:Lúlwîmi

SiZulu. Lolu lulwimi lolukhulunywa kaZulu eningizimu nakaNgwane, bantfu labakhuluma lolulwimi babitwa ngemaZulu. Loku kususelwa esibongweni lesibusako sakaZulu.

Umlandvo[hlela | edit source]

Kadzeni Zulu bekusive lesincane lesingenawo nemandla, ngephasi kwaSenzangakhona Zulu abecinelwa tive letifana naboButhelezi labebabuswa nguPhungashe, boMchunu labebabuswa nguMacingwane naletinye tive. Ngalesikhatsi bakaZulu bebabuswa sive sakaMtsetfwa ngephasi kwaDingiswayo.

Emlandvweni wemaZulu angeke sewuhlale ungahlangani neligama lashaka. Shaka utalwa yinkhosi Senzangakhona kuNandi. Nawufuna kwati ngashaka mcalate khona lapha ngoba lapha sikha etulu. Shaka-ke wesakha sive sakaZulu saba sive lesikhulu, lesinemandla nalesesatjwako kuleli letfu. Manyenti emakhosi lalandzele shaka.

Kubhalwa kwesizulu kwacala ngaso sikhatsi saShaka nakufika baDzeshi. Ngeminyaka yabo 1920 kwvela babhali labansundvu labatfutfukisa sizulu ngendlela lesimanga.kubo kubalwa boA.W.Vilakazi, Sibusiso Nyembezi kanye nalabanye. Kusukela lapho siZulu sikhicite babhali labakhonako kusebentisa siZulu emibhalweni yabo. SiZulu sesinayo nemdlalo yamabonakhashane ledvumile njengabohlala kwabafileyao.

Imisindvo[hlela | edit source]

EmaZulu yalucinisa lulwimi nakhulumako futsi anaboNgwacabatfwa labanyenti kwengca siSwati.

Kúbópha[hlela | edit source]


Wikipedia
Wikipedia
Lúlwîmi ube Wikipedia. Kúvakáshela Wikipedia síZulu.