SiSwati
SiSwati, Isiswazi, Siswati, Siswazi, Swati, Swazi, Phuthi, Tekela, Tekeza, Thithiza, Yeyeza (siSwati) | ||
---|---|---|
Base: | ![]() ![]() ![]() ![]() | |
Tifundza: | ÍAfríka | |
Kúkhulúma:
• Lúlwîmi yemake: |
1.706.924
• cha inombolo | |
Inombolo: | ??? | |
Umndeni Lúlwîmi: | Nguni | |
Tilwimi tindvodzakâti: | Baca, Hlubi, Phuthi | |
Tilwimi letisemtsetfweni: | ||
Letisemtsetfweni: | ![]() ![]() | |
Umhleli: | cha ligama | |
ISO | ||
ISO 639-1 | ss | |
ISO 639-2 | ssw | |
ISO 639-3 | ssw | |
SIL | [1] | |
[[Image:|300px]] siSwati
| ||
|



siSwati (Isiswazi, Phuthi, Siswati, Siswazi, Swati, Swazi, Tekela, Tekeza, Thithiza, Yeyeza), lulwimi, lwemndeni wetilwimi tesi Nguni.
Emave lapho siSwati sisemtsetfweni khona[hlela | edit source]
khulunywa kwesiSwati[hlela | edit source]
1.706.924 bantfu labakhulúma siSwati:
- 1.013.193 baseNingizimu afrikha (1996).
- 650.000 baseSwatini (1993).
- 43.000 baseLusutfu (2002).
- 731 basMozambikhi (1980).
Kwakheka kwesiSwati[hlela | edit source]
Babhali nabahlahlela siSwati basehlukanisa ngalendlela:
- Luhlelo
Luhlelo lumayelana nekwakhiwa kwemisho kanye nemabito esiSwati.lapha kubukwaTingcetu tenkhulumo kanye nemitsetfo yato kute tente umusho lohlelekile wesiSwati.
- Imibhalo
Lapha kubukwa siSwati lesibhaliwe njengetinkondlo,tindzaba letimfishane, emanoveli, ema-Eseyikanye nemidlaloleyalhukene njengeyaseS'teji neyabomabonakhashane. Lokunye lokubukwako yindlela yekubhala lehlelekile nekusebentisa lulwimi lolungilo njengemabito enhlonipho kanye newemdzabu.
- Kusetjtentiswa kwelulwimi
Lesigaba ngiso lesinotsisa siSwati lapha kubukwa indleal lelungile yekusebentisa siSwati.
ISO[hlela | edit source]
- ISO 639-1: ss.
- ISO 639-2: ssw.
- ISO 639-3: ssw.
Kúfúna[hlela | edit source]
Kúbópha[hlela | edit source]
- siSwati Ethnologue iwebhusayithi (síNgísi).
- siSwati PanAfrican L10n iwebhusayithi (síNgísi).
- siSwati - síNgísi síchazamagâma.