SiSwati
SiSwati noma siSwati lulwimi lweBantfu lwelicembu lemaNguni lolukhulunywa e -Eswatini (lobekubitwa ngekutsi yiSwaziland). Linani lebantfu labakhuluma siSwati lilinganiselwa etigidzini letingu-4.7 kufaka ekhatsi tikhulumi telulwimi lwekucala nelwesibili. Lolulwimi lufundziswa e-Eswatini kanye nakuletinye tikolo taseNingizimu Afrika eMpumalanga, ikakhulu etindzaweni lebetibitwa ngekutsi kukaNgwane . SiSwati kanye nesiNgisi tilwimi letisemtsetfweni kaNgwane. SiSwati siphindze futsi sibe ngulolunye lwetilwimi letilishumi nakubili letisemtsetfweni eNingizimu Afrika.
Leligama lelisemtsetfweni "siSwati" kubantfu labakhuluma lulwimi lwemdzabu. NgesiNgisi, ngesiZulu, ngesiNdebele noma ngesiXhosa lungabitwa ngekutsi siSwazi . siSwati sihlobene kakhulu naletinye tilwimi tesiTekela, njengesiPhuthi nesiNdebele saseNyakatfo Transvaal (Sumayela), kepha sisondzelene kakhulu netilwimi tesiZunda : siZulu, siNdebele saseNingizimu, siNdebele saseNyakatfo, nesiXhosa .
Tilwimi
[hlela | edit source]Siswati lesikhulunywa esiSwatini singahlukaniswa sibe tilwimi letine letihambisana netifundza letine taseSwatini: siSwati saka Hhohho, saseLubomjeni, sakaManzini, kanye nesaseShiselweni .
Siswati sinetinhlobo letimbili lokungenani: yinhlobo lejwayelekile, yesintfu lekhulunywa kakhulu enyakatfo, enkhabeni naseningizimu nshonalanga yelive, kanye nenhlobo lengumfakela lekhulunywa kuletinye tindzawo.
Eningizimu, ikakhulu emadolobheni lafana ne Nhlangano nakaHlatsi , tinhlobonhlobo telulwimi lolukhulunywako titsintseka kakhulu nesiZulu. EmaSwati lamanyenti, kufaka ekhatsi labo labaseningizimu labakhuluma loluhlobo, nabo abasitsatsi njengesiSwati ‘lesifanele’. Loku ngiko lokungabitwa ngekutsi lulwimi lwesibili kulelive. Linani lelikhulu letikhulumi tesiSwati eNingizimu Afrika (ikakhulu esifundzeni saseMpumalanga, naseSoweto ) titsatfwa tikhulumi tesiSwatini tase-Eswatini kutsi tikhuluma luhlobo lolungakajwayeleki.