Sekhukhuni

From Wikipedia

Sekhukhuni I (1814 ː 13 August 1882) bekayinkosi yesive sebaBapedi kusukela mhlaka 21 Inyoni 1861 kwate kwaba kubulawa kwakhe nguMaturu II. Njengemholi lomkhulu wesive sebaPedi wahlangabetana netinsayeya tepolitiki letivela kumaBhunu, eNingizimu Afrika (Dutch: Zuid-Afrikaansche Republiek), uMbuso waseBrithani, kanye nelushintjo lolukhulu lwetenhlalo lolubangelwe titfunywa telivangeli temaKhristu.

Sekhukhuni bekayindvodzana ya Sekwati I, kantsi wamlandzela ngemuva kwekufa kwakhe mhlaka 20 Inyoni 1861 ngemuva kwekutsatsa bukhosi ngesihluku kumnakabo Mampuru II. Labanye bomnakabo labatiwako bekubo; Legolwana, Johannes Dinkwanyane, kanye naKoloko. Sekhukhune washada naLegoadi IV ngemnyaka wa 1862, futsi wahlala entsabeni, nyalo leyatiwa ngekutsi yiThaba Leolo noma iLeolo Mountains layicinisa.[1] Kute acinise umbuso wakhe kanye nekuvikela kubuswa ngemaYurophu, wacela bantfu bakhe labasebancane kutsi basebente etimayini letimhlophe nasemapulazini kute emaholo abo asetjentiswe ekutsengeni tibhamu kumaPutukezi eDelagoa Bay, kanye nemfuyo.

Sekhukhune walwa timphi letimbili letibalulekile. Imphi yekucala yalwelwa ngemphumelelo nga-1876, ilwa ne-ZAR kanye nebangani bayo baseSwazi. Imphi yesibili, yekulwa nemaBritish nemaSwazi ngemnyaka wa 1879 kuloko lokwatiwa ngekutsi yi Sekhukhune Wars, ayizange iphumelele.

Sekhukhune waboshwa ePitoli kwaze kwaba ngu-1881. Ngemuva kwekubuyela embusweni wakhe, wagwazwa wafa ngumbulali nga-1882, eManoge. Lababulali kucatjangwa kutsi batfunyelwe ngumnakabo kanye nemncintiswano wakhe, Mampuru II.[2][3]

Timphi tase Sekhukhune[hlela | edit source]

Imphi Yekucala YaseSekhukhune[hlela | edit source]

Ngemhlaka 16 Inkhwenkhweti 1876, Mengameli Thomas François Burgers wase South African Republic (Transvaal) wamemetela imphi yekulwa ne Sekhukhune kanye ne Bapedi.

  1. (187 ed.).  Missing or empty |title= (help)
  2. (251–252 ed.).  Missing or empty |title= (help)
  3. 597–614.