Sifo Semzinyane

From Wikipedia
Sifo Semzinyane
Kuhlelwa kanye nemitfombolwati yangaphandle
ICD/CIM-10O85 O85
ICD/CIM-9672 672

Sifo semzinyane, lesibuye satiwe ngekutsi yi-postpartum, ngumkhuhlane wemzinyane noma sifo lositfola nawuyobeleka, ngunoma ngusiphi sifo noma ligciwane lelitfolwa ngumake esitfweni sakhe sangasese lapho kundlula khona umntfwana nakabelekwa loko kwenteka nakacedza kubeleka noma aphunyelwa sisu. Timphawu netinkhomba tivame kufaka ekhatsi kuchucha lokundlula 38.0 °C (100.4 °F), emakhata, buhlungu besinye, kantsi lokuyaye kuhambisane nekunuka kabi nekuphuma kweluketjezi esitfweni sangasese.[1] Kuvamise kuba khona ngemuva kwemahora lange-24 nangemuva kwemalanga lalishumi ngemuva kwekubeleka. [2]

Kugula lokukhulu kuvamise kuba ngulokubambeka kwesibeletfo kanye nemitsambo lesedvute naso leyibitwa ngekutsi ngema-puerperal sepsis noma ema-postpartum metritis. Titfo letingaba bungoti tifaka ekhatsi kubeleka ngesiza (kujutjwa), kuba khona kwemagciwane langafaka ekhatsi licembu B le-streptococcus esitfweni sangasese, kudzabuka kwemitsambo sikhatsi singakafiki, kanye nekuhelwa sikhatsi lesidze kuletinye tintfo letingaba khona. Kungenwa tifo letinye kungafaka ekhatsi emagciwane lahlukahlukene. Kutfola tindlela tekulapha kungasita yelusiko lwetekulashwa kwengati kanye nesitfo sangasese. Kulabo labangakhombisi kuba ncono kungadzingeka kwekutsi kusetjentiswe imitsi yekwelapha. Leminye imikhuhlwane leba khona ngemuva kwekubeleka ifaka ekhatsi: kugcwala kwelubisi emabeleni, kuba buhlungu kwemzila wemchamo, kuba buhlungu kwesinye noma buhlungu besitfo sangasese lapho usikwe khona nawubeleka noma, kanye nekungasasebenti kahle noma kungasasebenti kwemaphaphu.[1]

Ngenca yebungoti lobuba khona ngemuva kwekuhlindvwa kuyanconywa kwekutsi bonkhe bomake batfole umutsi wekuvikela loyi-anthibhayothiki lenjenge ampicillin ngaleso sikhatsi sekusikwa. Kulashwa kwetifo letibe khona tilashwa ngema-anthibhayothiki kubantfu labanyenti baba ncono ngemuva kwemalanga lamabili kuya kulamatsatfu. Kulabo labanetifo letingasilukhuni bangasebentisa ema-anthibhayothiksi lanatfwako noma uma kungenjalo kungasetjentiswa ema-anthibhayothiksi lahlukile. Ema-anthibhayothiksi lajwayelekile afaka ekhatsi i-ampicillin kanye ne-gentamicin ngemuva kwekutibelekela noma i-clindamycin ne gentamicin kulabo lababeleke ngekusikwa. Kulabo labangabi ncono ngekulashwa lokufanele lokunye kugula lokungahle kube khona lokufana nematfumba kufanele kutsi kunakwe. [1]

Emaveni lesekatfutfukile kuba neliphesenti linye noma mabili ebantfu labagulako ngemuva kwekutsi batibekele ngekwabo. Loku kuyakhula kusukela kumaphesenti lasihlanu kuya kulalishumi nakutsatfu kufaka ekhatsi labo lababeleke kalukhuni kanye nemaphesenti lalishumi nesihlanu alabo lababeleke ngekusikwa ngembi kwekutsi basebentise ema-anthibhayothiki ekutivikela. [1] Ngemnyaka wa 2013 loku kugula kwabangela kutsi kushone 24,000 kantsi bekwehle kusuka ku 34,000 walabashone nga 1990. [3] Inchazelo yekucala yalokushona isibuyisela emuva lokungenani kusentjuri ye-5 BCE lapho kubhale khona emahiphokhrithi.[4] Loku kungenwa kugula bekuba yimbangela yekufa lokunyenti ngalesikhatsi kubelekwa lokwacala lokungenani kumasentjuri abo 18 kuya kubo 1930 ngalesikhatsi sekutfolakala ema-anthibhayothiki. [5] Nga 1847, e-Austria, Ignaz Semmelweiss ngekusebentisa indlela yekugeza tandla kusetjentiswa iklorini kwehlisa emazinga ekubulawa ngulesifo ngemaphesenti lalinganiselwa kulangemashumi lamabili kuya kumaphesenti lamabili.[6][7]

Emareferensi[hlela | edit source]

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 "37". Williams obstetrics (24th ed.). McGraw-Hill Professional. 2014. pp. Chapter 37. ISBN 9780071798938. 
  2. Hiralal Konar (2014). DC Dutta's Textbook of Obstetrics. JP Medical Ltd. p. 432. ISBN 9789351520672. 
  3. GBD 2013 Mortality and Causes of Death, Collaborators (17 December 2014). "Global, regional, and national age-sex specific all-cause and cause-specific mortality for 240 causes of death, 1990-2013: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2013.". Lancet. PMID 25530442. doi:10.1016/S0140-6736(14)61682-2. 
  4. Walvekar, Vandana (2005). Manual of perinatal infections. New Delhi: Jaypee Bros. p. 153. ISBN 9788180614729. 
  5. Magner, Lois N. (1992). A history of medicine. New York: Dekker. pp. 257–258. ISBN 9780824786731. 
  6. Anderson, BL (April 2014). "Puerperal group A streptococcal infection: beyond Semmelweis.". Obstetrics and gynecology 123 (4): 874–82. PMID 24785617. 
  7. Ataman, AD; Vatanoglu-Lutz, EE; Yildirim, G (2013). "Medicine in stamps-Ignaz Semmelweis and Puerperal Fever.". Journal of the Turkish German Gynecological Association 14 (1): 35–9. PMID 24592068.