Umtsimba

From Wikipedia

Umtsimba ngumcimbi wesintfu wemshado waseSiSwati, lapho khona lomakoti atinikela emndenini wakhe lomusha imphilo yakhe yonkhe.[1][2]  Lomcimbi ufaka phakatsi emalunga akabomakoti - kanye nemkhwenyana - esigodzini. Kunetigaba temshado letitsatsa emalanga lambalwa. Sigaba ngasinye sibalulekile, sifaka ekhatsi tento tekubonisa letendluliselwe kusuka kulesinye situkulwane kuya kulesinye. Sigaba sekucala kulungiselela umcimbi wemshado ngaphambi kwekutsi uphume endzaweni yakubo. Sigaba sesibili luhambo lwangempela lwemshado losuka endzaweni yakubo uye endzaweni yemkhwenyana. Sigaba sesitsatfu lilanga lekucala lemshado lolutsatsa emalanga lamatsatfu, futsi lucala ngelilanga lapho umcimbi wemshado ufika khona esigodzini semkhwenyane. Ngemuva kwaloko kwenteka umcimbi wemshado, lokuyindzawo yesine ye-umtsimba. Sigaba sesihlanu senteka ngelilanga lelilandzela umcimbi wemshado futsi satiwa ngekutsi

Ngaphambi kwekutsi umcimbi wemshado ahambe[hlela | edit source]

Umdeni wakabomakoti watisa bangani netihlobo kutsi indvodzakati yakhe itawushada, futsi umphatsi walesigodzi utjelwa kutsi kutawuba nemshado. Ngemuva kwaloko, babe utjela bomakhelwane emshadweni. Babe uphindze abeke emadvodza lamabili nebafati lababili kutsi bahambisane ne-untsimba baye ekhaya lemkhwenyana.[3]

Tinkomba[hlela | edit source]

  1. [Swazi national trust commission. Cultural resources: Swazi culture. Available at: https://web.archive.org/web/20150224011720/http://www.sntc.org.sz/cultural/culture.asp Accessed: 10 May 2015. ]
  2. [Van Schalkwyk, Adelle. 2006. The indigenous law of contract with particular reference to the Swazi in the Kingdom of Swaziland. PhD Thesis. UNISA (University of South Africa), South Africa.]
  3. [ Marwick, A B. 1940. The Swazi: an enthnographic An Ethnographic Account of the Natives of the Swaziland Protectorate. Cambridge University press, pp.101-112]