Zwide kaLanga

From Wikipedia

 

Zwide kaLanga (1758 Tian 1825) bekayinkhosi yesive samaNdwandwe (Nxumalo) kusukela ngemnyaka yangabo 1805 kuya ku 1820. Umlandvo utsi make waZwide, iNdlovukazi Ntombazi, bekangumuntfu lobitwa ngekutsi yi-sangoma. Futsi wabutsa emagebhezi emakhosi lancotjwa ngu-Zwide ngobe loko kwamenta ative anemandla.[1]

Kuphila kutepolitiki[hlela | edit source]

Ngesikhatsi Zwide aba yinkhosi, sive sakaNxumalo sekakhula ngemandla emabutfo empi. Zwide bekangaboni liso linye naDingiswayo, inkhosi yemaMthethwa kanye naShaka kaSenzangakhona, umsunguli weMbuso wemaZulu.[2]

Bantfu bakaZulu bebakholelwa kutsi nguye lobangele i-simplecane lecatjangwa kutsi yacalwa ngu-Shaka. Ecinisweni, lowenta kutsi bantfu labakhuluma siZulu babe munye embusweni lowesabekako.

Imisebenti yetemphi[hlela | edit source]

Zwide bekafuna kukhulisa imincele yakhe, kwatsi ngemnyaka wa 1818 wancoba emabutfo akaMtsetfwa, ngemuva kwekutsi abulale iNkhosi Dingiswayo. Waphindze walwa nesive lesincane semaZulu eMphini yase Gqokli Hill.

Waphindze walwa waphindze wancoba bomakhelwane wakhe besive sakaKhumalo wase ubulala inkhosi yawo, Matshobana KaMangete. Indvodzana yaMashobana kanye nendlalifa Mzilikazi wabaleka eNxumalo wafuna siphephelo kuShaka, lobekavusetele umndeni wakaMthethwa ngaphansi kwekubusa kwakhe.

Ngekwati loku, Zwide wahlela kubulala uMbuso wemaZulu kute acinisekise kubusa kweNdwandwe eZululand. Ngemnyaka wa 1820, wahola libutfo lakhe ekulweni nemaZulu eMphini yeMfula iMhlatuze. Emabutfo akhe abambeka ewela umfula i-Mhlatuze ngesikhatsi emabutfweni emaZulu ahlasela, futsi libutfu lase-Nxumalo lahlakazeka. Zwide wabaleka nencenye yemndeni wakhe ngaphesheya kweMfula iPongola.

Ngemuva kwekutsi Zwide nemindeni yakhe babaleke, emaZulu ahlasela bonkhe bantfu bakhe, abulala labanyenti eMome Gorge, indzawo lengenamuntfu. EmaZulu ahlasela inhlokodolobha yaseNdwandwe, iKwaNongoma. Kuncoba kwemaZulu kwenteka ngaphambi kwekusakateka kwesive saseMfekane lokwaniketa umbono wekutsi kuncoba kwaShaka bekuyindlela yekucala yeMfecane noma kusakatwa. Tindvuna taZwide tabaleka enyakatfo, lapho basungula khona imibuso yabo, njengeShangane Kingdom eGaza, leyakhiwa nguSoshangone.

Tinkomba[hlela | edit source]

[3]}}

  1. Mathabela, E., and A. T. Cope. "SABELA ZULU: A ZULU PRAISE-POEM." Theoria: A Journal of Social and Political Theory (1976): 17-25.
  2. Buthelezi, Mbongiseni. Kof'abantu, kosal'izibongo?: contested histories of Shaka, Phungashe and Zwide in izibongo and izithakazelo. Diss. 2004.
  3. Ritter, E.A. (1955). Shaka Zulu: The Rise of the Zulu Empire. Longmans, Green.