EmaZulu

From Wikipedia
Zulu
Person UmZulu
People AmaZulu
Language IsiZulu
Country KwaZulu

emaZulu sive semaNguni lesivela eNingizimu ye-Afrika. Bantfu bemaZulu ngibo labanyenti eNingizimu Afrika, labangu-1012 wetigidzi, labahlala kakhulu esifundzeni saseKwaZulu-Natal.

Imvelaphi yabo isemiphakatsini yemaNguni lekuyincenye yeluhla lwebantfu. Njengoba letive tihlanganiswa ndzawonye, kubusa kwa Shaka kwaletsa imphumelelo esiveni semaZulu ngenca yemasu akhe lancono kanye nekuhleleka.

EmaZulu atigabatisa ngemikhosi yawo lefana nemhlanga, kanye netinhlobo letehlukene temidvwebo yawo.

Libutho

Buciko kanye nelikhono lwekugcoka kwabo kuba nencenye ekuboneni bantfu baseZulu futsi kusebenta njengendlela yekuchumana kanye nekutinikela esiveni kanye nemasiko latsite. Lamuhla bantfu baseZulu bakholwa kakhulu ebuKhristwini, kepha bakha inkholo lehlanganisiwe lehlangene netinhlelo tetinkholelo tangaphambilini temaZulu.[1]

Umlandvo[hlela | edit source]

Umsuka[hlela | edit source]

Libalave la-2012 lelikhombisa indzawo yebantfu baseZulu.

EmaZulu ekucaleni bekungumndeni lomkhulu endzaweni lamuhla lebitwa ngekutsi yiNyakatfo yeKwaZulu-Natal, lowasungulwa cishe ngemnyaka wa-1574 nguZulu kaMalandela. Ngetilwimi temaNguni, iZulu kusho lizulu, nobe simo selitulu. Ngaleso sikhatsi, lendzawo beyihlala imiphakatsi lemikhulu yemaNguni kanye nemindeni (lephindze yatiwe ngekutsi bantfu baseNzebe nobe sive, noma yatiwa ngekutsi yi-ibongo, ngekusho kwemindeni yabo nobe ligama lemndeni). Imiphakatsi yemaNguni beyisuswe elugwini lwangasemphumalanga ye-Afrika ngetinkhulungwane teminyaka, njengencenye yekufuduka kwebantfu baseBantu. Njengoba lesive sacala kutfutfuka, kubusa kwa Shaka kwahlanganisa lamacembu ndzawonye kwentela kwakha luhlangotsi lwemaZulu.

Kuyangena eNatal[hlela | edit source]

Emabutfo emaZulu ngasekupheleni kwelikhulu lemfica, nemaYurophu ngemuva

Ngemuva kwekutfunjwa kwaCetshwayo emaNgisi ehlukanisa uMbuso wemaZulu waba ngemakhosi lalishumi nakutsatfu. Lemibuso lemincane yalwa bodvwana kwaze kwaba ngu-1883 ngesikhatsi Cetshwayo abuyiselwa njengenkhosi yaseZululand. Loku akuzange kucedze kulwa futsi inkhosi yemaZulu yaphocelelwa kutsi ibaleke endzaweni yayo nguZibhebhu, lomunye wemakhosi lalishumi nakutsatfu, lasekelwa ngemasotja emaBhunu. Cetshwayo wabulawa sifo senhlitiyo ngaFebhuwari 1884, washiya indvodzana yakhe, Dinuzulu loneminyaka lelishumi nesihlanu budzala, kutsi atsatse bukhosi. Kulwa emkhatsini wemaZulu kwachubeka iminyaka leminyenti, kwate kwaba ngu-1897 lapho iZululand yatfolwa yiBritish Kholoni yaseNatal.

  1. 87–90.