Inyuvesi yase-Eswatini

From Wikipedia

I-Nyuvesi yase- Eswatini (noma i-UNESWA; lebeyatiwa ngekutsi yi-Nyuvesi yase Swaziland, noma i-UNISWA) inyuvesi yesive yase-Eswatini.

Lasungulwa ngemtsetfo wephalamende nga-1982. Inyuvesi yakhula kusuka eNyuvesi yaseBotswana, Lesotho naseSwaziland (UBLS), lebeyatiwa ngekutsi yi-University of Basutoland, Bechuanaland and Swaziland ( UBBS), leyasungulwa nga-1964. Yaba yi-Nyuvesi yase Botswana nase Swaziland ngesikhatsi i-Lesotho campus iphuma kulelicembu yentela kwakha i-National University of Lesotho mhlaka-20 Imphala 1975, yase iba yi-Nyuvesi yavelonkhe letimele nga-1982.[1]

Inyuvesi inetikhungo letisiphohlongo, letitfolakala kuma-campus lamatsatfu enyuvesi. I-Luyengo campus inetikhungo teTekulima neSayensi yeBatsengi, i-Mbabane campus inetindzawo teSayensi yeTemphilo, kantsi i-Kavuseni campus ngiyo i-campus leyinhloko nalenkhulu. I-Nyuves yse- Eswatini iyisikhungo semfundvo lephakeme, iniketa ema-bachelor's degrees. Kunetinhlelo letimbalwa tekuphotfula letifaka ekhatsi tinhlelo letimbili te-Ph.D.

Inhloko yalenyuvesi nguChancellor, loku yiMbube Inkhosi Mswati III. Kuphatfwa kwayo kwamalanga onkhe kungumsebenti weliSekela laChancellor, longuphrofesa Justice Thwala.I-UNESWA ilikhaya letikhungo tekucwaninga. Inyuvesi iphindze ishicilele tincwadzi tekucwaninga letifana ne-UNESWA Research Journal of Agriculture, Science and Technology kanye ne-UNESWA Research Journal.

Umlandvo[hlela | edit source]

Imfundvo lephakeme e-Eswatini yacala ngekusungulwa kwe-Nyuvesi yase Basutoland, Bechuanaland nase Swaziland nga-1964 futsi yachubeka nge-Nyuvesi yase-Botswana nase-Swaziland emkhatsini wa-1976 na-1982. Kwaze kwaba ngemuva kwekuhlukana kwalenhlanganisela ye-nyuvesi nga-1982 lapho iNyuvesi yaseSwaziland (UNISWA) yasungulwa khona. I-Swaziland Agricultural College kanye ne-University Centre, leyacalwa nga-1966, yatfutfuka ngekwehlukana, futsi nyalo yakha i-UNESWA's Faculty of Agriculture futsi isendzaweni yase-Luyengo campus yaleyonyuvesi. Labemukelako kakhulu kuletifundvo letiniketwako tisebenti letisebentela Litiko Letekulima Netemfundvo.

Kukhona lamanye emakamu lamabili, njenge-Luyengo, lasendzaweni yase-Mbabane/Manzini endzaweni lesemkhatsini losentshonalanga yelive. Lendzawo lenkhulu ise Kwaluseni, lebeyisekelwa ngetimali yi-United Kingdom, United States, Canada, i-Anglo American Corporation, kanye nahulumende wase-Eswatini. Lelikhampasi linetikhungo teTentsengiselwano, Temfundvo, Temfundvo yeBantfu, kanye neSayensi. Lelikhampasi lase Mbabane linetikhungo teSayensi Yetemphilo, letasungulwa nga-1996. Tinhlelo tetitifiketi, i-diploma kanye ne-degree tiniketwa kubomhlengikati labajwayelekile nalabaceceshelwe, isayensi yetemphilo yengcondvo yemphakatsi kanye netinsita tetemphilo yemvelo.

Kusukela yatfola sitfunti sekuba yiyunivesithi ekucaleni kwemnyaka wa 1980, i-UNESWA ikhule ngekulandzela umgomo wayo lomkhulu, lowu kusita imitamo yekutfutfukisa sive ngekukhicita tisebenti. Umkhicito webothishela, bahlengikati kanye netati tetekulima ukhule kancane kancane, kantsi ema-degree lamabili laniketwa ku-humanities kanye naku-sayensi akhelwe kuniketa bothishela likhono lekufundzisa tifundvo letingetulu kwasinye, lokuyincenye lebalulekile lapho khona kunesidzingo sebothishela.

Luhlelo lwabo njinyela-betebucwephesha kanye ne-lwabogesi loluniketwa Sikhungo Sesayensi neSabonjinyela lukhombisa sidzingo sekutfutfukisa ngekushesha lwati lwesayensi netheknoloji kulelive.

Kubusa nekuphatsa[hlela | edit source]

I-University of Eswatini ibuswa ngumkhandlu we-Nyuvesi lokhetfwa ngu-Chancellor. Chancellor walenyuvesi yi-Nkhosi Mswati III. Kulomsebenti, uniketa tonkhe titifiketi tekuphotfula ngesikhatsi semcimbi wekuphotfula enyuvesi. Kuphatsa kwamalanga onkhe enyuvesi kungumsebenti weliSekela laChancellor ngelusito lwaPro-Vice-Chancellor. Bobabili bakhetfwa nguMkhandlu weNyuvesi futsi bayatiphendvulela kuwo. Lisekela laChancellor nguphrofesa J.M Thwala. Ngekwengeta, kuneSigungu Lesiphetse saseNyuvesi lesinemtfwalo wekwengamela ligunya letemfundvo enyuvesi. Sihlalo wayo lilSekela laChancellor. Tikhungo enyuvesi tiphetfwe bo-Deans labaphindze babe bosihlalo kumabhodi etikhungo. Bayatiphendvulela eSigungwini Lesiphetse saseNyuvesi. Letinye tiphatsimandla talenyuvesi tinemtfwalo wetindzaba letehlukahlukene letifana na-Dean wetindzaba tebafundzi, Registrar, Physical Planner kanye naletinye.

Bafundzi bamelelwa Ngumkhandlu Lomelela Bafundzi (SRC) lenakekela lihhovisi Letenhlalakahle Yebafundzi lephetfwe ngu-Dean wetindzaba tebafundzi. Tindzaba letiphatselene nendzawo yekuhlala yebafundzi kumacampus kungumtfwalo wabo-warden nabo lababukwe Lihhovisi Letenhlalakahle Yebafundzi.

Ema-campus[hlela | edit source]

Lama-campus lamatsatfu achelelene ngemakhilomitha langu-40:

  • I-Kwaluseni campus iyindzawo lenkhulu, lenetikhungo tetekutsengiselana, tema-humanities, te-social science, temfundvo kanye nesayensi.
  • I-Luyengo campus beyikadze iyindzawo yaseSwaziland Agricultural College and University Centre (SACUC), futsi iyindzawo yesikhungo se- Setekulima neSesayensi Yebaatsengi.
  • I-Mbabane campus beyiyincenye ye-Swaziland's Institute of Health Sciences, futsi iyindzawo ye-Sikhungo Sesayensi Yetemphilo; ifaka ekhatsi sikolwa sebahlengikati, luhlelo lwekubeleka kanye neluhlelo lwetifundvo tetemvelo.

Temfundvo[hlela | edit source]

Inyuvesi ihlukaniswe ngetikhungo teTekulima, Isayensi yeBatsengi, Isayensi yetemphilo, Imfundvo, Imfundvo yeBantfu, Tekutsengiselana, Isayensi & Bunjiniyela, kanye neSayensi yetenhlalakahle. Kuphindze kube ne-Litiko Letemfundvo Yakhashane (IDE) lenemtfwalo wekukhipha tonkhe ticondziso temfundvo yakhashane. Litiko Letemfundvo lechubekako inemtfwalo wetinhlelo temfundvo lechubekako ezingeni le-masters kanye ne-doctorate. Inyuvesi iphindze ibe yindzawo yemtapo wetincwadzi lomkhulu kakhulu e-Eswatini. Umtapo wetincwadzi unemagatja kuwo onkhe ema-campus lamatsatfu kutsi umtapo wetincwadzi loyinhloko nalomkhulu utfolakala e-Kavaluseni, i-campus lenkhulu.

Sikhungo Setekulima[hlela | edit source]

Lesikhungo sitfolakala ku-campus yase Luyengo lesemkhatsini we Malkerns ne Bhunya. Lesikhungo sehlukaniseleka etikweni leTekulima kanye neBunjiniyela leTintfo Letitfolako, Tekulima Temnotfo Nekuphatsa, Temfundvo yeTekulima Nekukhulisa, Isayensi yetilwane, Isayensi yeBatsengi, Kukhicitwa kwetitjalo kanye neHorticulture. Lesikhungo siniketa tifundvo letincane te-Agricultural and Biosystems Engineering, Agricultural Economics and Agribusiness Management, Agricultural Education, Agronomy, Animal Science, Animal Science (Dairy), and Horticulture.[2]

Sikhungo seTentsengiselwano[hlela | edit source]

Lesikhungo sitfolakala e-campus lenkhulu eKwaluseni. Inematiko lamibili lokulitiko le-Accounting kanye ne-Business Administration futsi iniketa tinhlelo te-undergraduate kuphela. Ema-undergraduate majors e-Bachelor of Commerce degree yi-Accounting, Management and Marketing. Lesikhungo siphindze sinikete sitifiketi se-Diploma in Commerce.[3]

Sikhungo seSayensi neBatsengi[hlela | edit source]

Lesikhungo sitfolakala eLuyengo campus. Lesikhungo sakhiwa ngulamatiko lalandzelako:

  • Consumer Science Education and Community Development (CED)
  • Food and Nutrition Sciences (NFS)
  • Textiles and Apparel Design (TAD)

Lesikhungo siniketa titifiketi tema-degrees kuma undergraduate (B.Sc.) kanye nema post-graduate (M.Sc.)

Sikhungo Semfundvo[hlela | edit source]

Lesikhungo sitfolakala eKwaluseni campus futsi sinematiko etemfundvo lalandzelako:

  • Adult Education
  • Curriculum and Teaching
  • Educational Foundations and Management
  • In-Service Education
  • Primary Education
  • Post Graduate Certificate in Education (PGCE)

The faculty offers undergraduate programmes leading to the B.Ed. degree and some departments within the Faculty also offer post-graduate programmes leading to the M.Ed. degree.

Sikhungo Sesayensi neTemphilo[hlela | edit source]

Lesikhungo sitfolakala eMbabane campus leceleni kwe-sibhedlela lesikhulu saHulumende lapha Eswatini. Sikhungo Sesayensi neTemphilo sinematiko etemfundvo lalandzelako:

  • Community Health Nursing Science
  • Environmental Health Science
  • General Nursing
  • Midwifery Science

Sikhungo of Humanities[hlela | edit source]

Luphiko luneminyango lelandzelako: Emakhono ekuchumana, Tilwimi tase-Afrika kanye netincwadzi, Lulwimi lwaseNgilandi kanye netincenye, Umlandvo, Tintsatseli kanye Netekuchumana kwebantfu labanyenti kanye neTemfundziso Yenkholo kanye netifundvo tetenkholo.

Tinhlelo te-undergraduate letiniketwa sitifiketi se-Diploma in Journalism and Mass Communication, Bachelor of Arts (Humanities), Bachelor of Arts, Journalism kanye Mass Communication. Kuhlanganiswa kwetincenye letimbili letinkhulu tiniketelwa i-B.A. (Humanities) degree. Lesikhungo siphindze sinikete i-B.A. (Humanities) ngekusebentisa litiko letemfundvo yakhashane.

Luhlelo lwekuphotfula kuphela lolutfolakalako yi-Master of Arts in History ngekusebentisa Litiko Letemfundvo Lechubekako.

Sikhungo Sesayensi neSebunjinyela[hlela | edit source]

Lesi sikhungo lesiyinhloko sekufundzisa kanye nekucwaninga tinhlelo tesayensi kanye netebucwepheshe Eswatini. Lesikhungo sitfolakala endzaweni yesayensi lesemkhatsini weyunivesithi. Lesikhungo sihlukaniswe ngematiko e-Chemistry, Biology, Geography, Environmental Science and Planning (GEP), Physics, Electrical and Electronic Engineering, Mathematics, kanye ne-Computer Science.

Tinhlelo te-undergraduate tiniketwa yi-Bachelor of Science (B.Sc.) kanye ne-Bachelor of Engineering (B.Eng.) lengaphansi kwelitiko le-Electrical and Electronic Engineering.

Luhlelo lwe-undergraduate luvame kufaka ekhatsi kuhlanganiswa kwetincenye letimbili letinkhulu etikweni le-B.Sc. degree. Tibonelo talokuhlanganiswa kwaletincenye letimbili yi-Physics and Mathematics, Chemistry and Biology kanye ne-Mathematics and Computer Science. Inhloso yesikhungo bekukucecesha bafundzi ngenhloso yekutsi babe bothishela, labanye bachubeke nekufundza Bunjinyela kanye ne-Budokotela ngaphandle kwelive.

Sikhungo Sesayensi siniketa tifundvo letimbili letiholela ku-Master of Science (M.Sc.) futsi leti tiyincenye ye-Chemistry (noma i-Environmental/Analytical Chemistry noma i-Natural Products and Medicinal Chemistry) kanye ne-Environmentals Resource Management (ERM).

Lucwaningo lwe-faculty of science lusekelwe etihlokweni letisihlanu letifaka ekhatsi, Kulondvolotwa Kwendzawo, Emandla, Kuphatfwa Kwemanti, Isayensi ye-Computational kanye ne-Mathematical Modelling kanye ne-Research in Indigenous Medicinal and Nutritious Food Plants. Lesikhungo siyindzawo ye-Institute of Research in Traditional Medicine, Medicinal and Indigenous Food Plants. Luhlelo lwesikhatsi lesitako lwalesikhungo kusungula tindzawo tekucwaninga letinsha tekucwaninga nge Isayensi ye-Computational and Mathematical Modelling, Emandla, Kulondvolotwa Kwendzawo kanye neku Kuphatfwa Kwemanti.

Sikhungo Sesayensi neteNhlalakahle[hlela | edit source]

Lesikhungo sesayensi sakhiwa ngematiko eTemnotfo, ete-Mtsetfo, ete-Politiki neTekufundza, yeSociology kanye neStatistics kanye neDemography. Litiko Letemtsetfo liniketa luhlelo lweMtsetfo kuphela enyuvesi nakulelive. I-Bachelor of Laws (LL.B. ) luhlelo lolukhulu lwekufundza emfundvweni yetemtsetfo futsi sitifiketi se-Diploma yeMtsetfo siniketwa nge-Litiko Letemfundvo Yakhashane. Kute luhlelo lwemtsetfo lwekuphotfula. Lamatiko lasele aniketa tifundvo letinkhulu letiholela ku-Bachelor of Arts (Social Science) noma i-B.A.S.S. Inhlanganisela lenkhulu yetimfindvo letimbili ivamile ematikweni lanelitfuba lekuhlanganiswa netibalo letiniketwa Sikhungo Sesayensi.

Litiko Letemfundvo Yakhashane[hlela | edit source]

IDE yindzawo lenkhulu yekufundza khashane enyuvesi nakulelive. Itfolakala e-campus lenkhulu endzaweni yaka-IDE. Ngesiqubulo lesitsi "Kutsatsa Imfundvo yaseNyuvesi Kubantfu Kunekutsi Bantfu Baye eNyuvesi", isita ematiko etemfundvo ngekuniketa tinhlobonhlobo tekufundza letikhashane tetinhlelo letikhona. IDE iniketa ticu letisitfupha leti: Sitifiketi ngesiFulentji, sitifiketi se-Diploma in Commerce, Sitifiketi se-Diploma Ngetemtsetfo, i-Bachelor of Commerce, yi-Bachel of Arts in Humanities kanye ne-Bachelor of Education in Adult Education.[4]

Litiko Letemfundvo Lechubekako[hlela | edit source]

Lelitiko linemtfwalo wekwenta tonkhe tinhlelo tekuphotfula enyuvesi. Lelitiko nyalo liniketa ema-degree lamanyenti e-Masters kanye ne-Doctorate. Tinhlelo te-masters tiniketwa ngekubambisana neminyango yeMfundvo yeBantfu Labadzala, Temnotfo weTekulima kanye Nekuphatsa, Imfundvo yeTekulima kanye nekwandzisa, Ikhemisi, Kukhicitwa Kwetitjalo, Ikharikhulamu kanye Nekufundzisa, Sisekelo Semfundvo kanye Nekuphatsa, kanye Nemlandvo. Luhlelo lwe-doctorate lutfolakala ku-Agricultural Education ngaphansi kwelitiko le-Agriculture Education and Extension eSikhungweni Setekulima.[5]

  1. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named HistU
  2. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named AgricU
  3. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named CommU
  4. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named ideU
  5. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named PostU