Janusz Waluś

From Wikipedia

Janusz Jakub Waluś (/ˈjɑːnəs ˈwɒləs/, Polish: ; watalwa mhlaka 14 Januwari 1953) ungumbulali wase Goral ePoland.[1] Bekangumhlali wasePoland kanye naseNingizimu Afrika kusukela nga-1986 kwate kwaphela buve bakhe baseNingizimu Afrika nga-2017.

Waluś uboshiwe imphilo yakhe yonkhe e-C-Max ePitoli ngekubulawa kwa-Chris Hani nga-1993, longumabhalane jikelele we-South African Communist Party kanye nesikhulu setisebenti te-Ummhonto we Sizwe (MK), libutfo lehlomile le-African National Congress (ANC). Ngemhlaka 13 Novemba 2020, Waluś wala kukhululwa ejele kwesine, nangetulu kwesimemetelo semmeli wakhe sekutsi sewulungisiwe ngalokuphelele. Mnamo Novemba 2022, Raymond Zondo, Rais wa Mahakama ya Kikatiba aliamuru Wizara ya Sheria na Huduma za Urekebishaji kumpa Janusz Walus kuachiliwa kwa masharti, baada ya kufungwa gerezani kwa karibu miaka 30 alipokuwa ametimiza masharti ya miaka ishirini na kwamba maombi yake ya awali. ilikuwa imekataliwa. Siku mbili kabla ya kuachiliwa kwa msamaha, Walus alidungwa kisu na mfungwa mwenzake kutoka kituo cha gereza cha Kgosi Mampuru huko Pretoria.

Imphilo yakhe yasebuntfwaneni[hlela | edit source]

Janusz Waluś watalelwa e-Zakopane ePoland ngo 1953, lebeyibuswa ngemaKhomanisi kwatsi, nga-1981, watfutsela eNingizimu Afrika kuyohlangana nababe wakhe nemnakabo, lebebafike eNingizimu Afrika ngemnyaka wa-1970 futsi basungula libhizinisi lelincane yengilazi. Ngemuva kwekutsi ibhizinisi yemndeni iphelelwe yimali ngemuva kweminyaka letsite, Waluś, lobekangumshayeli wemoto, wajoyina i-National Party kanye ne-Afrikaner Weerstandsbeweging, wacala kutibandzakanya kakhulu kutembusave wasesandleni sangasekudla lesisekela umbuso welibandlululo eNingizimu Afrika.[2]

Kubulawa kwaChris Hani[hlela | edit source]

Kubulawa kwaChris Hani kwenteka ngeMgcibelo we-Easter, mhlaka 10 Apreli 1993, ngesikhatsi kukhulumisana ngekucedza lubandlululo kwenteka.[3] Waluś wagibela imoto waya endlini yaChris Hani eBoksburg, eJozi, nga 10:20 ekuseni. Hani abesandza kubuyela ekhaya futsi, ngesikhatsi aphuma emotweni yakhe, Waluś wamemeta ligama lakhe, lapho khona Hani agucuka wadutjulwa kanye emtimbeni wase udutjulwa katsatfu enhloko. Hani washona lapho, ngesikhatsi Waluś abaleka. Makhelwane wabona kubhaliswa kwemoto leyabaleka kulendzawo, lokwaholela ekutfunjweni kwaWaluś.

Nanobe Waluś aphike kutsi ufake sandla ekubulaweni, wenta liphutsa lekucabanga kutsi lelinye leliphoyisa belingumuntfu longasekudla wase uchaza indzaba yakhe. Luphenyo loluphelele lwembula kutsi Clive Derby-Lewis nguye lowacalisa kubulawa kwaWaluś waphindze wahlela kutfola lesikhali. Emaphoyisa atfole luhla lwebantfu lababulawe lolwasikisela kutsi Hani bekangumuntfu wesitsatfu lowahloswe nguWaluś naDerby-Lewis, lowafaka ekhatsi emagama nemakheli aNelson Mandela naJoe Slovo, kanye nalabanye.[4]

Kugwetjwa kanye nekulalelwa kwelicala[hlela | edit source]

Janusz Waluś naClive Derby-Lewis bagwetjwa kufa ngenca yetento tabo, kepha ngemuva kwekucitfwa kwesigwebo sentsambo eNingizimu Afrika sigwebo sabo sashintjwa saba siboshwa semphilo yabo yonkhe. Ngekwetfulwa kwe Truth and Reconciliation Commission ngemuva kwelubandlululo, Waluś wafaka sicelo sekukhululwa, lokwamenta wakhululwa. Ngemuva kweluphenyo lolukhulu ikhomishini yatfola kutsi yena naDerby-Lewis bebangenti lutfo ngetindlela letisetulu futsi bala kutsetselelwa; wahlala ejele. Clive Derby-Lewis wakhululwa ejele ngaJuni 2015 ngemuva kwekuboshwa iminyaka lengu-22; washona ngemuva kwemnyaka, ngaNovember 3, 2016, ngenca yemdlavuza wemaphaphu.

Nga-10 Mashi 2016, iNkantolo lePhakeme yasePitoli yakhipha sincumo sekutsi Waluś kufanele akhululwe . Kepha Litiko Letindzaba Tavelonkhe lakhombisa ngenyanga yeNyoni nga-2016 kutsi Waluś utawutsatfwa buve bakhe base Ningizimu Afrika bese ubuyiselwa emuva ePoland uma ngabe akhululwa.

Nga-16 Mashi 2020, Waluś waphindze wavinjelwa kutsi akhululwe nguNdvunankulu yeBulungiswa Ronald Lamola. NgaFebhuwari 2022, iNkantolo yeMtsetfosisekelo ihlelelwe kutsi ilalele sikhalo lesimelene naletincumo tangaphambilini.

Emva kwesehlakalo[hlela | edit source]

Ngo 2018, Waluś watjela umhleli weliphephandzaba wasePoland Cezary Lazarewicz kutsi "ngemnyaka wa 1993, bekunemphi eNingizimu Afrika futsi bekativa angelisotja... Usachubeka nekukholelwa eluhlelweni lwekuhlukanisa ngekwebuhlanga nekutsi labamhlophe nalabamnyama kumele baphile ngekwehlukana".

Tinkomba[hlela | edit source]

  1. (613– ed.).  Missing or empty |title= (help)
  2. (12– ed.).  Missing or empty |title= (help)
  3. Murder with a Political Motive. Economic and Political Weekly. 1993
  4. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named jrnyquist.com
Cite error: <ref> tag with name "WAPO1993" defined in <references> is not used in prior text.