Nkosazana Dlamini-Zuma

Nkosazana Clarice Dlamini-Zuma ( watalwa mhlaka 27 Bhimbidvwane1949), ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika, ungudokotela wetekwelashwa futsi bekangumlweli welubandlululo. Ulilunga le-African National Congress (ANC) sikhatsi lesidze, nyalo usebenta njengeNdvuna yeMengameli lenemtfwalo weBesifazane, Lusha kanye nebantfu labakhubatekile futsi unguNdvunankhulu we-Nyuvesi yase Limpopo.
Dlamini-Zuma watalwa waphindze wafundza esifundzeni saseNatali, lapho khona, njengemfundzi, wabandzakanyeka ku Black Consciousness Movement nge South African Students' Organisation. Phakatsi kwa-1976 na-1990, bekahlala ekudzingisweni ngaphandle kweNingizimu Afrika, ikakhulu e-United Kingdom naseSwaziland, lapho bekachuba khona temphilo waphindze wangenela imisebenti ye-ANC. Kusukela nga 1994, Dlamini-Zuma usebente ku khabinethi yabo bonkhe bomengameli base Ningizimu Afrika ngemuva kwelubandlululo. Bekangundvunankhulu wetemphilo ngaphansi kwaMengameli Nelson Mandela, kanye nalobekangundvunankhulu wetindzaba tangaphandle iminyaka lelishumi ngaphansi kwaMengameli Thabo Mbeki kanye naKgalema Motlanthe. Ngesikhatsi sekubusa kwekucala kwaMengameli Jacob Zuma, bekangundvunankhulu weLitiko Letasekhaya, lapho khona bekabongwa ngekugucula litiko lelingasebenti kahle. Ngesikhatsi sekubusa kweMengameli Cyril Ramaphosa wesibili, bekangundvunankhulu weBafati, Lusha kanye neBantfu Labakhubatekile.[1]
Ngaphansi kwaMengameli Cyril Ramaphosa, wasebenta njengeNdvuna yeLuhlelo, Kucaphela kanye nekuHlola, abe nemsebenti weKhomishini yeLuhlelo lwaVelonkhe, ngaphambi kwekutsi abe yiNdvuna yeKuphatsa ngekubambisana kanye netindzaba tesintfu, lapho abedlala indzima lebalulekile futsi lenekuphikisana ekulawuleni kuvalwa kweNingizimu Afrika ngesikhatsi semkhuhlane we-COVID-19. Bekangekho kuhulumende wase Ningizimu Afrika emkhatsini wenyanga yeMphala emnyakeni wa 2012 kanye nemnyaka wa 2017, ngesikhatsi asebenta njenge Sihlalo weKhomishini yeLubumbano lwe-Afrika, lokwamenta waba ngumuntfu wesifazane wekucala kuhola lenhlangano noma umholi wayo, Inhlangano yeBunye be-Afrika.[2] Kuphatsa kwakhe lesikhundla kwaphindze kwaba yintfo lephikisako.
Bekasolo alilunga lelikomidi leliphetse le ANC kusukela ekucaleni kwemnyaka wa 1990, waphindze wazama kabili kepha wangaphumeleli kutfola sikhundla sekuphatsa kulelicembu: ngemnyaka wa 2007, kumhlangano we 52 we ANC, Motlanthe wamehlula watfola sikhundla sekuba lisekela lamengameli; kwatsi kumhlangano we 54 we ANC ngemnyaka wa 2017, walahlekelwa sikhundla sekuba ngumengameli we ANC ku Ramaphosa, lobekaphetse.[3]
Imphilo yekucala nemsebenti
[hlela | edit source]
Nkosazana Clarice Dlamini watalwa mhlaka 27 Bhimbidvwane 1949 kumndeni wemaZulu[2] eNatal. Uyise, Willibrod Gweva, bekanguthishela, umnakabo Stephen Dlamini bekangumuntfu lobekachutjwa yi African National Congress (ANC)[4] make wakhe Rose bekangumake wasekhaya.[5] Lomdzala kubantfwana labasiphohlongo, Dlamini-Zuma waphotfula sikolwa semabanga lasetulu e-Amanzimtoti e-Adams College, sikolo semishini lebesifundvwa ngulabaningi be-ANC. Wafundza sikolwa ngemnyaka wa 1967. [6] Abefuna kuba ngummeli kepha wavumela babe wakhe kutsi abe ngudokotela, watfola i-BSc degree ku zoology kanye ne botany kusuka ku Nyuvesi yase Zululand nga 1971,[2] wase uya ku Nyuvesi yase Natal kuyofundza temitsi. Ngesikhatsi aselapho, waba lilunga lelisebentako le South African Students' Organisation, licembu le Black Consciousness, wakhetfwa waba lisekela lamengameli walo nga 1976.[7]
Ngemsebenti wakhe wepolitiki lokhanga emaphoyisa, waya ekudzingisweni muva ngemnyaka wa 1976. Ngako-ke wacedza tifundvo takhe tekwelapha e-United Kingdom, waphotfula nge MBChB eNyuvesi yase Bristol nga 1978. Bekangusihlalo we ANC Youth Section eBritain emkhatsini wa 1977 na 1978, futsi ngalendlela bekavame kuhamba etindzaweni letehlukene eEurope. Ngemuva kwekuphotfula, Dlamini-Zuma wasebenta eNgilandi iminyaka lemibili, eFrenchay Hospital yaseBristol kanye naseSibhedlela seSikhumbuto seSiphambano Lesibovu saseCanada eBerkshire, ngesikhatsi asebenta kuKomiti Yetepolitiki YaseBrithani yeANC.[7] Wabese ucitsa iminyaka lesihlanu eSwatini, lapho asebenta khona njenge sisebenti setemphilo yebantfwana eSibhedlela saHulumende sase Mbabane.[2] Wahlangana nendvodza yakhe yesikhatsi lesitako, Umkhonto we Sizwe Jacob Zuma, ngesikhatsi ahlanganiswe neANC ngaphansi kwemhlaba eSwaziland.[5][4]
Ngemnyaka wa 1985, Dlamini-Zuma wabuyela e United Kingdom ayocedzela i diploma yakhe nge tropical child health kusuka eLiverpool University's School of Tropical Medicine. Eminyakeni leyalandzela, wachubeka nemsebenti wakhe wekwelapha bantfwana; wasita ekusunguleni kanye nekucondzisa iHealth Refugee Trust, inhlangano lengekho ngaphasi kwahulumende yaseBrithani; wase ubuyela e-Afrika kafishane nga 1989, kuyosebentela Litiko Letemphilo le ANC eLusaka, eZambia. Wabuyela eNingizimu Afrika ngesikhatsi iANC ivalwa nguhulumende welicembu lesive nga1990, lokwakhombisa kucala kwentsandvo yelinyenti lengasiyo yemhlanga. Ngalesikhatsi kucociswana ngeConvention for a Democratic South Africa (CODESA) nga-1992, bekayincenye yeLikomidi Lekweluleka ngeBulili. Ngesikhatsi sekugucuka, waphindze wasebenta ku Likomidi Leliphetse kanye ne Likomidi Letemphilo leligatja le ANC la Natali lese Ningizimu, kanye nanjengesati selucwaningo eMkhandlwini weLucwaningo Lwetekwelashwa eNingizimu Afrika eThekwini.[7]
IMITFOMBO LWATI
[hlela | edit source]- ↑ ANC Leadership Race: Profile – With five days to go, who is Nkosazana Dlamini Zuma?
- 1 2 3 African Union chooses first female leader | African Union | The Guardian
- ↑ https://web.archive.org/web/20170414082004/http://www.hst.org.za/news/health-department-gets-tobacco-award
- 1 2 What lies beneath? The many faces of Dr Dlamini-Zuma – The Mail & Guardian
- 1 2 The AU’s new chief: Who is Nkosazana Dlamini-Zuma? – The Mail & Guardian
- ↑ https://johannesburgreviewofbooks.com/2018/05/07/in-search-of-a-better-ending-for-nkosazana-dlamini-zuma-adekeye-adebajo-reviews-woman-in-the-wings-by-carien-du-plessis
- 1 2 3 "Dr Nkosazana Clarice Dlamini Zuma". Government of South Africa. Retrieved 26 September 2022.