Jump to content

Umkhakha:Emadolôbha yeSwatini

From Wikipedia

Intfo: Swatini lídolôbha.Nhlangano (Swazi: [n̩ɬáŋanɔ]) ise ntasi-nshonalanga yembuso wase Swatini. Lidolobha lesitsatfu ngebukhulu kulelive ilandzela iMbabane na Manzini. Iyinhloko-dolobha yesigodzi se Shiselweni yenganyelwe ngumphatsi sigodzi kwanyalo longu Mnumzane Peter Mamba. Lelidolobha lakhiwa ngemaBhunu esuka eNtilasifani, namuhla lokuyi Mpumalanga eSkhwahlande. Emabhunu labelima kakhulu ummbhila, ligwayi na kotini aletsa kutsi yi Huduhane (Goedgegun)[1]. Ladvuma kakhulu lelidolobha ngekubamba umbukiso wetilimo nekulima lowawuhamba wodvwa eveni. Kodwa kwatsi nakufika inkhululeko kwaqanjwa inkhundla lensha yembukiso ka Manzini leyase yengeta naletinye tinhlelo tekubukisa imisebenti yelive ne tekutsengiselana.

Kwatsi la ka Ngwane nalikhululeka ekuphatfweni ngemaNgisi ngemnyaka wa1968, hulumende wetsa nge siSwati tindzawo telive lebesetetsiwe ngesilumbi. Huduhane wetsiwa kabusha waba yi Nhlangano. Lelibito kwaba sikhumbuto sencophamlandvo weluvakasho lwebukhosi be maNgisi. Inkhosi yemaNgisi King George VI nesigodlo wavakashela lakaNgwane ngeNdlovulenkhulu ngemnyaka wa 1947. Abephekeletelwe ngumkakhe, Queen Elizabeth bahamba nendvodzakati indlalifa, Umntfeanenkhosi Elizabeth logcine angu Queen Elizabeth ll. Bahlanganela khona ne Ngwenyama Sobhuza ll.

Bukhosi bemaNgisi

[hlela | edit source]

Inkhosi yemangisi yayitewubonga buhlobo and lusito emaSwati lalunika emaNgisi. Kwaze kwaba ngemahlandla lamatsatfu lapho khona emaNgisi ahlaba umkhosi emaSwatini. Acela lusito ngemnyaka wa 1879 kwehlula emaPedi kutsi aze akwati kubusa live lonkhe laseSkhwahlande. EmaSwati aphindze akhipha libutfo liholwa ngu Mntfwanenkhosi Masumphe kudze liyewubambisa emaNgisi anqobe emajalimane. EmaNgisi aphindze ahlaba umkhosi nga 1939 ngemphi Yemhlaba Yesibili, lapho khona bakaNgwane bakhipha libutfo liholwa ngu Mntfwanenkhosi Dabede.

Lubalo lwemnyaka wa 2017 lwakhomba kutsi sive se Nhlangano se bantfu labati Nkhulungwane letilishumi, emakhulu lamane nebantfu labangemashumi lasihlanu nesitfupha (10,456) [2]

iNhlangano iseveni lemlandvo wemaSwati. Atsi nefika abuya eMbo lukungusemkhatsini kwe Cameroon ne DRC, agoba emadvolo kuto letindzawo tase Nhlangano. Ngendzaba yetimphi nekuhlaselwa baka Ndwandwe, emva kwabo kwalandzela bakazulu kusuka kuShaka, kuye ku Dingane kuye ku Mpande, bakaNgwane bakwesha bate batewutinta endzaweni yase Zulwini enkhabave yeSwatini.

Yith'abantu

[hlela | edit source]

Sive saseShiselweni lesasala sigadze imphi nalomuhla siyatiqhenya. Bagiya ngekutibita ngesigodzi lesimatima, sigodzi lesinaemandla. Baze batisho kutsi "yith'abantu," ngobe bayimela imphi kwaze kwaba sekugcineni.

Tikolwa tekucala eSwatini taba se Shiselweni, lokwenta leso sive sihlakaniphe. iNhlangano inesikolwa lesidvumile, iEvelyn Baring lapho kufundze khona labanyenti labagcine babaholi eveni. Inesikolwa sabothishela, iNgwane iphindze ifundzise balimis. Kunjalo nje inesikolwa lesifundzisa bantfwana labangenabani, i SOS.

Inhlangano inetibhedlela kanye nelijele ngisho nelihhotela imbhala.

Kúfúna: Commons: Emadolôbha eSwatini.

Makhasi lakulomkhakha "Emadolôbha yeSwatini"

The following 5 pages are in this category, out of 5 total.