Dingiswayo

From Wikipedia
Dingiswayo
1806Template:Snd1817
Born 1780
KwaZulu-Natal, near Melmoth
Died 1817 (aged 36 or 37)
Issue Somveli, Seyama, Mngoye, Sonkonde, Ngungumbana, Mthakathi, Mgcobo, Khuzwayo, Shuqu, Manqe
Father Jobe kaKhayi
Mother Mabamba kaDonda
Occupation King of the Mthethwa Paramountcy

Dingiswayo (c. 1780 ̊ 1817) (watalwa njenga Godongwana) bekayinkhosi yesive sakaMtsetfwa, leyatiwa kakhulu ngekuba ngumeluleki kuJenene lomncane wakaZulu, Shaka Zulu. Babe wakhe bekayinkhosi yase Mthethwa, Jobe kaKayi.[1] Kwakungaphansi kwaDingiswayo lapho emaMthethwa atfola khona ludvumo, ngekusebentisa kakhulu budlelwane kanye nekuhlanganiswa kwetindvuna letisedvute kwentela kucinisa emandla akhe. Ngekusho kwaMthethwa (1995), emaMthethwa atalwa bantfu baseNguni basenyakatfo yeNatal kanye netintsaba taseLubombo, letibonakala eminyakeni lecishe ibe ngu-700.

Umlandvo weluhlanga[hlela | edit source]

Kunenkolelo yekutsi Dingiswayo na Zwide kaLanga bahlobene ngaXaba KaMadungu. Zwide bekayinkhosi yebantfu base Ndwandwe, Khumalo, Msene, kanye neJele. (Akukho kuhlangana lokucondzile kwemndeni emkhatsini we Zwide kaLanga ne Soshangane kaZikode yebantfu base Nxumalo).

Imphilo yakhe yasebuntfwaneni[hlela | edit source]

Godongwana uvela emlandweni ngesikhatsi Nandi ahamba nendvodzana yakhe Shaka, labahlala nemaMthethwa ngaphansi kweNkhosi Jobe. [kucacisa lokudzingekako] Godongola nemnakabo, Tana, benta lisu lekubulala babe wabo Jobe, kepha lisu labo latfolakala. Tana wabulawa futsi Godongwana wabaleka. Wanakekelwa ngudzadzewabo, lelijaha latfola siphephelo emagcumeni ase Drakensberg ebantfwinin bakaQwabe naLangeni. Washintja ligama lakhe laba yi-Dingiswayo, lokusho kutsi "loyo lohluphekile nobe lofunjiwe".[2]

Kufa neKwatiwa[hlela | edit source]

Ngemnyaka wa 1816 Shaka wabuyela kaZulu kwentela kutfola bukhosi, ngesikhatsi lesifanako avuma Mthethwa kanye na Dingiswayo njengenkhosi.Kodvwa kwatsi, ngesikhatsi etama kuhlasela indzawo yaZwide, Dingiswayo watfunjwa futsi wancunywa inhloko nguZ wide eNgome, dvutane neNongoma. Tintfo takhe tangcwatjwa endlini yakhe. Lithuna laDingiswayo liselusentseni lwangasenyakatfo lweMfula iTugela, eKheKhe's kraal. [citation needed] Emabutfo emaMthethwa ancotjwa futsi asakateka kwesikhashana, bese kutsi lamanye alungise ngaphansi kwa Shaka. Zwide wancotjwa ngu Shaka eMphini Yembango YemaZulu.

Umsebenti waDingiswayo waphawula ingucuko emlandvweni waseNingizimu-Mphumalanga ye-Afrika. Ngesikhatsi atfunjiwe wahlangana nemibono yaseYurophu futsi wayenta yasetjentiswa ekwakheni libutfo lelihlelekile futsi lebelihleleke kahle kwekucala ngca esifundzeni. Ngemuva kwekushona kwakhe, Shaka wasakata lemibono kute akhe umphakatsi locinile kute uhlanganise tingucuko taDingiswayo.[3]

Imibhalo lebhalwe phansi[hlela | edit source]

Emaphuzu[hlela | edit source]

Template:Notelist

  1. (102-104 ed.).  Missing or empty |title= (help)
  2. 289–. 
  3. Longman History of Southern Africa, Longman Publishing, 1978